Maailmataju 2.1
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
nagu juba varem öeldud levib elektromagnetlaine ruumis just valguse kiirusega, mis esineb<br />
vaakumis. Selline asjaolu tekitab väljaolendil sellised iseäralikud tajuefektid nagu näiteks ajatust ja<br />
ruumitust. Aja ja ruumi teisenemine on samuti surmalähedaste kogemuste üks iseloomujooni.<br />
Sellised tajuilmingud võivad tulla just eeltoodud väitest. Seda, et inimene ei taju enam aega ega<br />
ruumi, tuleneb puhtalt just selle välja füüsikast, millena inimene parajasti eksisteerib.<br />
3.1.3.9 Nähtamatu valgus<br />
Tavainimene ei näe otseselt energiavälju ja seepärast ei näe ka arstid reanimatsiooni ruumis<br />
inimese elustamise ajal neid energiavälju, millisena inimene parajasti eksisteerib. Inimesed ju ei näe<br />
otseselt magnetvälja ümber magneti kuni pole kasutatud raua puru, mille abil muudetakse välja<br />
jõujooned nähtavaks. Kuid inimene ( seal hulgas ka arstid ) tajuvad väga tugevate ( seega suure<br />
energiaga ) väljade olemasolu. Selliste väljade potentsiaalid peavad olema siis väga suured, kuid<br />
antud juhul see nii ei ole, sest näiteks inimese ajus on valdavalt nõrgad väljad. Täpselt nii nagu<br />
tavainimene ei näe näiteks Maa magnetvälja, ei näe näiteks arstid ka energiavälju reanimatsiooni<br />
ruumis, kus sooritatakse inimese elustamist ja kus inimese ajust eraldus selline energiaväli. Kuna<br />
selline väli on oma tugevuselt väga nõrk ( sest ka ajus olevad väljad ei ole väga tugevad ), siis arstid<br />
seda välja ka ei taju nii nagu me ei tunneta näiteks kompassi magnetnõela välja, sest selle<br />
väljatugevus on väga väike. Kompassi magnetnõel juhindub ainult Maa magnetvälja suunas.<br />
3.2 Ülitsivilisatsiooniteooria alused<br />
3.<strong>2.1</strong> Sissejuhatus<br />
3.<strong>2.1</strong>.1 Tsivilisatsiooni mõiste<br />
Sõna “tsivilisatsioon” tuleb ladina keelest “civilis”, mis tähendab riiklikkust või ühiskondlikkust.<br />
Vanadel aegadel mõisteti tsivilisatsiooni ja tsiviliseeritust kui barbaarsuse ja metsluse vastandit.<br />
Tõenäoliselt võttis sõna “civilitas” kasutusele esimesena Erasmus Rotterdamist, kes elas aastatel<br />
1466-1536. “Tsiviliseeritud kommetest” räägitakse tema raamatus “Vestlused”, mis ilmus 1530.<br />
aastal. Hiljem hakati seda sõna ohtrasti kasutama, sest see näitas oma aja uusi väärtusi ja elutunnetust.<br />
Prantsuse poliitik Honoré Mirabeau ( 1749-1791 ) kasutas mõistet oma raamatus “Inimeste<br />
sõbrale”, mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli<br />
valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka<br />
religiooniga: “religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama<br />
sõprust, soojendab meie südant ja meelt.” Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis<br />
mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu: “Tsivilisatsioon ei tee midagi<br />
ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme.” Selles mõttes tähendas<br />
tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite,<br />
õigusnormide ja moraalsele ühiskonna arengu astmele. Sellele, mida tänapäeval nimetatakse<br />
kodanikuühiskonnaks.<br />
Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut<br />
astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele<br />
järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer,<br />
Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes<br />
88
Change language