Maailmataju 2.1
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
fikatsiooni aluseks olevad vaatlusotsustused võivad ise teaduse hilisema arengu valduses vääraks<br />
osutuda.“ See tähendab aga seda, et lõplikke falsifikatsioone ei saa esineda. Seda juba sellepärast, et<br />
ei ole olemas täielikult kindlal kujul olevat vaatuslikku alust, millele nad toetuvad. Kui aga teadlased<br />
oleksid järginud falsifitseerimise meetodit, siis ei oleks kunagi loodud selliseid teooriaid, mis on<br />
tänapäeval teaduse alusteks. Falsifikatsiooni rakendamisel on ka olemas omad piirid, kuid sellisel<br />
käsitlusviisil on võrreldes induktivismiga ka eelised.<br />
Teadusajaloo taastamiseks on Imre Lakatos kasutanud Popperi kriitilist ratsionalismi. Imre Lakatos<br />
oli see inimene, kes käsitles teaduse arengut kui teaduslike meetodite vaheldumist. Ta pooldas<br />
just internalismi. Teda huvitas teaduse ajalugu. Ajaloolisel uurimisel ilmneb see, et teaduse evolutsioon<br />
sisaldab osasid ja sellel on kindel struktuur. Ei falsifikatsionalistlik ega ka induktivistlik<br />
teooria seda aga ei märganud. Lakatos püüabki uurida teaduses olevaid erinevaid teooriaid kui<br />
korrastatuid struktuure. Lakatos püüdis oma teooriaga õigustada Popperit. Selleks esitas ta oma nn<br />
„uurimisprogrammi“, mis koosneb „kõvast tuumast“ ( negatiivne heuristika ) ja „kaitsevööndist“ (<br />
positiivne heuristika ). Esimene peab jääma muutmata kujule, kuid teine annab vaid selliseid<br />
juhtnööre, mis on valdavalt umbkaudsed. Näiteks planeetide ( sealhulgas ka Maa ja Kuu ) tiirlemine<br />
ümber Päikese ja Maa pöörlemine ümber oma kujuteldava telje ongi Mikolai Koperniku astronoomia<br />
põhiliseks ideeks – ehk selle „kõvaks tuumaks“. Sellised püstitatud teoreetilised hüpoteesid on<br />
teadusliku uurimuse aluseks. Nii öelda „kaitsevööndisse“ ehk struktuuri teise osasse kuulub<br />
programmi ja vaatlusandmete vahel esinev mitte vastav informatsioon. Kuid sellise heuristika<br />
esinemine on samuti oluline, sest see näitab, kuidas lisada hüpoteese toetavaid ideid, kuidas arendada<br />
vastavaid matemaatilisi ja eksperimentaalseid meetodeid, kuidas muuta teaduslikku uurimist<br />
ümber lükkavaid versioone jne. Sellisel juhul peab olema programm väga hästi seoses ja see võib<br />
viia aja jooksul uute nähtuste avastamiseni. Sellise uurimisprogrammi metoodiga tegeleb antud<br />
üksiku programmiga, kuid samas see ka võrdleb sellega võistlevaid uurimisprogramme. Kaitsevööndi<br />
laiendamist, teisenemist ja uute hüpoteeside lisamist eeldabki üksik uurimisprogramm.<br />
Kõiki lisatavaid hüpoteese muidugi testitakse. Võistlevaid uurimisprogramme käsitletakse vastavalt<br />
nende arengu järgi ja ka selle järgi, missugune uurimisprogramm kõige paremini ajale vastu peab.<br />
Valikuid teha ei ole kerge. Lakatos püüdis seletada teaduse arengut läbi teaduse enda loogika.<br />
Ühiskonna reaalseid vajadusi ta seejuures ei hõlmanud. Tema arusaam kuulub ratsionalismi.<br />
Probleem seisneb selles, et millised on need universaalsed tingimused, mille järgides on teooria<br />
teaduslik. Kuhni arvates oli suuresti määravaks just teadlaste üldine arvamus. Kui ei eksisteeri neid<br />
universaalseid tingimusi, siis tulekski Lakatosi arvates Kuhni veendumust aktsepteerida. Teadus<br />
peab aga propageerima tõeseid teadmisi, mitte aga veendumusi või uskumusi. Ja teadus arenebki<br />
välja just uurimisprogrammide vahelises võistluses. Lakatos andis kindlad kriteeriumid vaimse<br />
arengu hääbumise ja sellega seotud kahtlasi uurimisprogramme kõrvaldada. Selleks käsitles ta<br />
programme kui oletusi, mis peavad olema testitavad. Just oletuse adekvaatsust tuleb eksperimentaalselt<br />
kontrollida võrreldes seda samas teadusajalooga, eriti just füüsika ajalooga. Metoodika on<br />
siis õigustatud, kui suudetakse ära seletada head teadust ja selle ajalugu. Sellisel juhul on Lakatosi<br />
ratsionalismist tingitud kriteerium ainult oletuslikul kujul, mida peab kontrollima vastavalt teadusajaloole.<br />
Arengu läbi teinud programmide kasutamist ja hääbuvate programmide eiramist tema<br />
teooriast küll ei saa järeldada. Alati on teaduses ju võimalik mõne manduva programmi uue<br />
tulemine. Tema metoodika sarnaneb pigem teadusajaloolase juhendiga, kui teadlase omaga. Ta<br />
pidas kõige tõsiseltvõetavama teadusena just füüsikat, sest see on „kõrgem“ kõikidest teistest<br />
teaduse vormidest, millel ei ole füüsika teaduse meetodit. Kuid ka sõltumatuse probleem on füüsika<br />
seaduste ehtsusega seotud. Lakatos püüdis oma teaduslikku meetodit vormida sõltumatuks<br />
teaduskäsitluseks. Ta oligi sõltumatu ehk objektivist. Teooria on tema arvates ainult siis objektiivne,<br />
kui teooria teaduslik väärtus ei sõltu teda loovast või mõistvast isikust.<br />
Kuid ka Lakatosi on teravalt kritiseeritud. Näiteks Chalmersi arvates ei suuda selline metodoloogia<br />
teaduse muutusi seletada. Näiteks see ei suuda ära seletada ajaloos esineda võivaid kokkulangevusi.<br />
Teadlaste valikuid ei tohiks mõjutada Lakatosi metodoloogia. Mitte ühegi katsega ei saa<br />
kirjeldada teooriavahetusi. Teatud mõttes jätkas Lakatosi uurimisprogramm Popperi ratsionalismi ja<br />
ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks<br />
kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud.<br />
59