Maailmataju 2.1

1.13 Ajas muutuv maailm
Aju loodud virtuaalne maailm on pidevas muutumises. Nähtused või kehad ise võivad selles olla
küll ehk samasugused ( näiteks minu elutuba on päev läbi muutusteta ühesugune ), kuid toimub
pidev liikumine. Toimub pidev asukohtade ja vaatenurkade muutumine maailmale. Selles mõttes on
see reaalsus, mida aju genereerib, pidevas muutumises. Eks see oleneb sellest ka, et kui palju
inimene liigub – kui sageli ja kus kohas toimub inimese liikumine. Nõnda muutub pidevalt reaalsus
tema peas, mitte tema ümber. Sellepärast, et muutumine seisneb liikumises.
2 Teadvuse neurofüüsika
2.1 Teadvuse olemus
Elusorganismi närvisüsteemi kolm peamist ülesannet ( funktsiooni ) on juhtida organismi
elutegevust, informatsiooni töötlemine ajus ja ajus oleva virtuaalse reaalsuse ( teadvuse ) loomine.
Viimane tähendab seda, et aju loob ümbritseva maailma kohta virtuaalse tegelikkuse, mis on
tihedalt seotud ka teadvuse tekkimisega ajus. Aju loodud virtuaalreaalsuse ja teadvuse vahelise
seose üks selgemaid ilminguid on näiteks inimese unenäod. Näiteks kui inimene näeb magades und,
siis ta on ju teadvusel. See tähendab seda, et aju kui süsteem loob teadvuse infost, mis ajus parajasti
olemas on. Ajus olev informatsioon moodustab teadvuse. Aju loodud virtuaalreaalsus ( millega
kaasneb teadvus ) ei moodustu välismaailmast, vaid hoopiski ajus olevast informatsioonist. Kuid
info ise tuleb muidugi välismaailmast. Teada on seda, et unenägude nägemisega kaasneb alati
ajuaktiivsus. Unenägu nähakse REM-unes, kuid mitte alati ( sest osad ( näiteks visuaalsed )
ajupiirkonnad on NREM-unes ). Kuid ka mitte-REM unes nähakse vahel unenägusid. On täheldatud
REM-une ja ärkveloleku EEG mustrite sarnasust, mille korral esineb peamiselt kõrgesageduslik
aktiivsus. Kuid aeglased madala sagedusega lained esinevad ainult mitte-REM une ajal. Seda
sellepärast, et talamokortikaalne süsteem ei ole stabiilne – s.t. ajupiirkonnad pidurduvad ja siis jälle
erutuvad jne. Kuid REM-unes on täheldatud aju üldist ergastusseisundit. Ja see tähendab ka aju
infotöötlust. Frontaalne teeta-rütm ( 4-8 Hz ) REM-une faasis ennustab inimesel unenägude
mäletamist. Kuid NREM-une faasis on selleks temporaalne alfa-rütm ( 8-12 Hz ). Nii leidsid
Marzano jt. Ärkveloleku ajal on täheldatud ajus palju neurotransmittereid nagu näiteks serotoniin,
noradrenaliin, atsetüülkoliin. Kuid näiteks atsetüülkoliin esineb ka REM-une ajal, kuid mitte-REM
une ajal seda enam ei esine. Uurimused on näidanud, et atsetüülkoliin tekitab ajus
kõrgesageduslikku aktiivsust, kuid samas ka talamuse mittespetsiifiliste tuumade aktiivsust. Need
aga ju moduleerivad erutustaset korteksis. Üldnarkoosi seisundi ajal ei ole inimesel teadvust.
Teadvust ei esine ka väga sügava une ajal ( mil unenägusid ei nähta ).
Kogu teadvuse teaduse kõige kesksem probleem seisnebki selles, et miks ja kuidas kaasnevad
aju neuronaalsete protsessidega inimese subjektiivsed kogemused? Seda võib mõista ka nii, et
kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib? Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse, milles me kõik
igapäevaselt elame? Näiteks tekib inimesel “valutunne” parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära
ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks
15