Maailmataju 2.1

More documents

Recommendations

Info

meelekujutluste sünnitised. Olen kindel, et maa peal elava inimese olemuse põhiosa on hing, mis jääb elama pärast füüsilist surma. Selles maailmas ei ole midagi üleloomulikku – inimese isiksusel on mitmeid dimensioone, mida veel ei tunta. Minu seisukoht on selline, et enamasti põhjustavad kummitusilminguid õnnetult surmasaanute hinged, keda nende negatiivsed tunded ja mälestused seovad kohaga, kus tragöödia aset leidis.“ Üks peamisi põhjusi, miks teadlased eitavad paranormaalsete nähtuste olemasolu, on see, et neid ei saa laboratooriumites esile kutsuda ja neid siis uurida vastavate instrumentidega. Kuid selline asjaolu tegelikult ei välista paranähtuste olemasolu. Oma olemuselt ei ole need nagu loodusnähtused. Nende „taga“ varitseb mõistus – eelkõige maaväline mõistus. Nad soovivad jätta endast küll tõendeid enda olemasolu kohta, kuid seda siiski ainult nö. „usulisel tasemel“. Ei taheta jätta teaduslikke tõendeid. Nende nähtuste loomuseks peabki jääma usk – mitte teaduslik fakt. Selles ongi kogu asja mõte. Paranähtused ei ole nagu loodusnähtused ja seega nende teaduslik uurimine eeldab teistsugust lähenemist kui loodusteaduste puhul. Teaduse primitiivseks meetodiks jääbki enamasti see, et „usun seda, mida ma oma silmaga näen“. Kuna paranormaalsed nähtused on maavälise päritoluga, siis maaväline mõistus ise soovibki jääda inimteadusest väljapoole – jääda usulisele tasemele, mitte sattuda teaduslikuks kättesaadavaks. Loodusnähtused seda aga teha ei suuda – neil ei ole mõistust. Akadeemilises võtmes põhineb teadus empiirilistel faktidel. Need faktid saadakse vaatluste või eksperimendi käigus. See aga tähendab seda, et teadus aktsepteerib ainult seda, mida on võimalik vahetult kogeda. Teadus ei põhine inimeste isiklikul arvamusel, eelistustel ega spekulatiivsetel väidetel. Seega teadus peab olema objektiivne ja ta kõrvaldab ära kõik subjektiivsuse. Teaduslikud teadmised peavad olema tõestatud. Alles siis on need usaldusväärsed. Selline arusaam teadusest hakkas levima juba 17. sajandil, mida pooldatakse ka isegi tänepäeval. Kuid tänapäeva teadusfilosoofia ei pea sellist vaadet teadusele enam väga õigeks. Näiteks üheks põhjuseks on see, et induktsiooniprintsiip tugineb vaatlusel. See eeldab väga palju vaatlusi, kuid see ei ole alati vajalik. Näiteks Teise maailmasõja lõpul heideti Hiroshimale aatomipomm. Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv. On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on neidki, kes ei usu. On inimesi, kes küll ei usu paranähtuste olemaolusse, kuid on avatud nendest asjadest rääkima. Neid on võimalik ka selles osas vahel lihtsasti ümberveenda. On inimesi, kes pimesi usuvad või kes kohe üldse ei usu. Need inimesed ei usu isegi siis, kui nad peaksid oma silmaga nägema näiteks UFO-t – isegi sellisel juhul kahtleksid nad enda terves mõistuses. On olemas siis pimeusk ja ka „pimeskeptism“. On olemas inimesi, kes hakkavad üsna kergelt uskuma ja on neid, kes aga palju raskemalt. Nagu näha on – uskumise tase on inimestel väga individuaalselt varieeruv. Ilmselt sõltub see inimese haridusetasemest või reaalsusetajust. Kui inimesed teaksid ( mitte ainult usuks ) kui teaduslikku fakti surma järgsesse ellu, siis ilmselt hakkaksid inimesed üle kogu maailma massiliselt suitsiide sooritama. Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest. See põhjustaks ühiskonnas väga suure kahju. Oletame seda, et üks suvaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele inimestele ei näita. Kui ta avaldab teistele oma saladuse ( et ta on ajarändur ), siis teised inimesed teda ei saa uskuda, sest selleks ei ole empiirilisi tõendeid. Kui aga ajarändur otsustab ette öelda kõik tulevase kuu aja jooksul toimuvad ilma seisud, siis kuu aja möödudes hakataksegi uskuma, et inimene on ajarändur. Kuidas siis muidu ta nii hästi teab kuu aja jooksul toimunud ilma seise. Kuid sellest 47
hoolimata ei ole siiski empiirilisi tõendeid sellest, et ta on ajarändur. Antud juhul saab ajaränduri olemasolusse ainult uskuda, mitte aga teaduslikult arvata. Täpselt samamoodi on ka paranormaalsete nähtuste ilmnemistega. Sisuliselt ei ole nende eksisteerimine võimatu ( nii nagu ei ole võimatu ajamasina leiutamine ), kuid nende olemasolu tõestamine on „tahtlikult“ ignoreeritud – seda enamasti maaväliste jõudude poolt. Ülaltoodu on selle heaks näiteks. Inimene ju otsustas siiski mitte näidata teistele ajamasinat. Ei ole võimatu, et üks lihtne inimene leiutab ajamasina. Kuid kui seda ei nähta, siis loomulikult seda ka ei usuta – ei aktsepteerita. Kuid nagu me nüüd nägime – see ei tee nähtuse olematuks. 48
Page 1 and 2:
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek
Page 3 and 4:
„Inimese enda olemasolu on suurim
Page 5 and 6:
Universumi füüsikal ja Multiversu
Page 7 and 8:
teooria edasiarendused näitavad Un
Page 9 and 10:
Inimtsivilisatsioon Antud Maailmata
Page 11 and 12:
ilma füüsilise kehata. Ajus oleva
Page 13 and 14:
Joonis 9 Ajas rändamine on võimal
Page 15 and 16:
teadus tunduvad ( ja ainult tunduva
Page 17 and 18:
http://media.photobucket.com/image/
Page 19 and 20:
Universumi füüsikaline evolutsioo
Page 21 and 22:
Ajas rändamise teooria sissejuhata
Page 23 and 24:
Üleval pool olev skeem-joonis sisa
Page 25 and 26:
uumipunkti vaheline kaugus võrdub
Page 27 and 28:
line kaugus väheneb. Augu tsentris
Page 29 and 30:
Resümee Käesolevas töös uuritak
Page 31 and 32:
2.9 KOKKUVÕTTEKS .................
Page 33 and 34:
Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates fü
Page 35 and 36:
paisumine. Kuid jah - mida kaugemal
Page 37 and 38:
Joonis 4 Hyperruum K´ ja tavaruum
Page 39 and 40:
tagasi orbiidi suhtes ( mitte Unive
Page 41 and 42:
Tavaruumis K: Hyperruumis K´: m( x
Page 43 and 44:
Joonis 7 Keha m liigub tagasi K suh
Page 45 and 46:
Hyperruumis K´: Hyperruumis K´: I
Page 47 and 48:
ole täpselt samas asukohas ruumis
Page 49 and 50:
Joonis 11 Cartesius´e ristkoordina
Page 51 and 52:
Joonis 12 Mida kaugemale ilmaruumi
Page 53 and 54:
Kolmemõõtmelises ruumis oleks sel
Page 55 and 56:
Keha M koordinaadid on ajahetkedel
Page 57 and 58:
Keha M koordinaadid on erinevates a
Page 59 and 60:
Aga kuidas on kõik see seotud ajas
Page 61 and 62:
nii nagu on näiteks inertne mass j
Page 63 and 64:
- punktist, mis oli lõpmata väike
Page 65 and 66:
Universumi eluea pikenemine toimub
Page 67 and 68:
See on siis seaduspära ruumiline k
Page 69 and 70:
aeg on jäänud seisma, esineb grav
Page 71 and 72:
2. Eespool välja öeldud seaduspä
Page 73 and 74:
1.2.2 Aegruumi tunnel Järgnevalt v
Page 75 and 76:
ussiauku ja millest saab minna läb
Page 77 and 78:
Joonis 19 Sirge ja kõver teepikkus
Page 79 and 80:
Näiteks mida enam aeg teiseneb, se
Page 81 and 82:
näitab ε seda, et mitu korda käi
Page 83 and 84:
liikumisest Universumis. Kehade lii
Page 85 and 86:
Joonis 21 Erinevad ristkoordinaadis
Page 87 and 88:
1.3.1.4 Valguse kiirus vaakumis Joo
Page 89 and 90:
Sellepärast, et v = c. Siin on nä
Page 91 and 92:
olevale vaatlejale liigub aeg tavap
Page 93 and 94:
on väga väike ja seepärast on v
Page 95 and 96:
1.3.1.11 Kineetiline energia erirel
Page 97 and 98:
Kuid kõik eksperimentaalsed katsed
Page 99 and 100:
kus g on siin Maa raskuskiirendus j
Page 101 and 102:
Astronoomiline objekt muutub nähta
Page 103 and 104:
x 2 -koordinaatjooned on sarnased p
Page 105 and 106:
kus nurk ψ on kolmnurga ABC sfää
Page 107 and 108:
g ik ( x ) on siis funktsioon, mis
Page 109 and 110:
Joonis 31 K on tavaruum ja K´ on h
Page 111 and 112:
4 Lõpuks saame tõenäosuse, mida
Page 113 and 114:
tõenäosusjaotus ajas ja ruumis on
Page 115 and 116:
Siin on arvestatud ka seda, et osak
Page 117 and 118:
Viimane siinuseline laine on välja
Page 119 and 120:
h = 1,054 * 10 -34 J*s = 1,054 * 10
Page 121 and 122:
määrata täpsemalt kui ΔE = h /
Page 123 and 124:
Lainefunktsiooni kuju on üldjuhul
Page 125 and 126:
K ( x,y,z ). Joonis 36 K liikumist
Page 127 and 128:
Joonis 38 K liikumist K´ suhtes te
Page 129 and 130:
Kui aga antud süsteemiga midagi ju
Page 131 and 132:
Viimane seos näitab meile juba imp
Page 133 and 134:
tavaruumi ) hyperruumis. Kuid on te
Page 135 and 136:
analoogial. Oletame seda, et meil o
Page 137 and 138:
KASUTATUD KIRJANDUS Ainsaar, Ain. 2
Page 139 and 140:
2 Teadvuse teooria
Page 141 and 142:
1 Teadvuse mentaalne olemus 1.1 Sis
Page 143 and 144:
Joonis 1 DVD kettal on imepisikesed
Page 145 and 146:
ei tulda. Oma reaalsuse poolest ei
Page 147 and 148:
Seda tunnistavad kõik inimesed, et
Page 149 and 150:
kas seda katset tehakse unenäos v
Page 151 and 152:
paljud üksikkujutlused. Nendest v
Page 153 and 154:
1.13 Ajas muutuv maailm Aju loodud
Page 155 and 156:
teisi värvusi, mis lasevad eristad
Page 157 and 158:
ilmselt annab see teada ka sellest,
Page 159 and 160:
ajas pidev. Seega võib seda piltli
Page 161 and 162:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
Page 163 and 164:
SISUKORD 1 SISSEJUHATUSEKS ........
Page 165 and 166:
2 Unisoofia „teadus“ 2.1 Unisoo
Page 167 and 168:
sest analoogia väljendab lihtsalt
Page 169 and 170:
tundlikkust. Tundlikkus suureneb n
Page 171 and 172:
2.8 Sõnades kujutatavad emotsiooni
Page 173 and 174:
vastu meie Kohalik Galaktikarühm j
Page 175 and 176:
ne, käib see inimese ajule tohutul
Page 177 and 178:
Väga oluline on ka tajuda ruumilis
Page 179 and 180:
situatsioone ja luua sellest tulevi
Page 181 and 182:
eerumisel ) minevikku või tulevikk
Page 183 and 184:
4.2 Reaalsustaju Mis on üldse reaa
Page 185 and 186:
jana või ei pöörataks sellele li
Page 187 and 188:
jõuda teispoolsusesse. „Matrixis
Page 189 and 190:
4.4 Füüsikaline reaalsus Oletame
Page 191 and 192:
võimalik või et miks selline asi
Page 193 and 194:
mis funktsioneerib valkainetel. Sel
Page 195 and 196:
tunneks ennast lahtiriietatuna alas
Page 197 and 198:
teiste tahtmatute mõjudega nagu n
Page 199 and 200:
ma. Kõigel on põhjus ja tagajärg
Page 201 and 202:
5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid s
Page 203 and 204:
6 Surmalähedased kogemused 6.1 Sis
Page 205 and 206:
„Pärast SLK-sid kalduvad inimese
Page 207 and 208:
46
Page 209 and 210:
aastase vahega. Naine sattus autoõ
Page 211 and 212: oluline reaalsuse mõistmiseks. Kaa
Page 213 and 214: moodi võime loetelu veel jätkata
Page 215 and 216: 54
Page 217 and 218: SISUKORD 1 RELIGIOONI TEGELIK REAAL
Page 219 and 220: 1 Religiooni tegelik reaalsus 1.1 R
Page 221 and 222: tuleb tema arvates inimese seesmise
Page 223 and 224: teadlase Joseph Campbelli arvates k
Page 225 and 226: pandud juhtumid kajastavad inimeste
Page 227 and 228: juhtumitest esinevad just sellise v
Page 229 and 230: aja inimestele teadmisi ja oskusi.
Page 231 and 232: sioonidega. Paljud maavälised liig
Page 233 and 234: mõjutavad ja ka juhivad mingil mä
Page 235 and 236: Väga paljud maailma ühiskonnad la
Page 237 and 238: Videomängude mängimine parandab k
Page 239 and 240: malikkuses seisnebki peamine põhju
Page 241 and 242: tunduvalt keerulisemaks oma hoiakut
Page 243 and 244: langes jumalate karistus patuste j
Page 245 and 246: siluetti“, et me mõistaksime sed
Page 247 and 248: tid. Inimühiskond toetub ärile ja
Page 249 and 250: 1.8.2 Religioon raudse eesriide tag
Page 251 and 252: Kuid antud looga väga sarnaseid ju
Page 253 and 254: loonud maailma, ei ole olemas. Univ
Page 255 and 256: must-valget nägemust ei peaks siis
Page 257 and 258: lahutuskiri! Aga mina ütlen teile:
Page 259 and 260: seda, et maavälised tsivilisatsioo
Page 261: teks kortermajades, mis on vägagi
Page 265 and 266: Antiikfilosoofia hüljati ja nüüd
Page 267 and 268: teadustes. Näiteks matemaatikas al
Page 269 and 270: uurib erinevate rahvaste paiknemist
Page 271 and 272: sooritamist korralikult ette planee
Page 273 and 274: väärtushinnangutele. Kuid Kuhni p
Page 275 and 276: Anarhistliku tunnetusteooria sõnas
Page 277 and 278: täiendab teaduslikku teooriat, hü
Page 279 and 280: teisi spetsiifilisi oskusi. Sellep
Page 281 and 282: 1. Interaktsionism ( keha ja vaim o
Page 283 and 284: surmasse.“ Doktor Ring on põhjal
Page 285 and 286: oma maapealsesse elusse, igatsesin.
Page 287 and 288: teistele edasi jutustada. Sellised
Page 289 and 290: näited. Neljakümne üheksa aastas
Page 291 and 292: tuli lahkuda ehk eralduda - olla la
Page 293 and 294: tunne. Aju töötleb igas sekundis
Page 295 and 296: teadvus ( ja ka kogu psüühika ) o
Page 297 and 298: peab aju rütme väga olulisteks, s
Page 299 and 300: See tähendab seda, et elektromagne
Page 301 and 302: „välja-olendi“ füsioloogia ol
Page 303 and 304: nagu juba varem öeldud levib elekt
Page 305 and 306: tsivilisatsioon põhineb peamiselt
Page 307 and 308: ühiskonna oma võimule ja sundinud
Page 309 and 310: mateeria vormi. Ainelised olendid (
Page 311 and 312: naturaalmajandus üha enam kaduma h
Page 313 and 314:
faasi. Tööstuses ja transpordis h
Page 315 and 316:
kulukad või saavad nad juba mõne
Page 317 and 318:
Sellepärast, et midagi ei ole enam
Page 319 and 320:
6 Multiversum
Page 321 and 322:
1 Multiversum Psühholoogid on sell
Page 323 and 324:
Näiteks ajupiirkondade omavahelise
Page 325 and 326:
meil tegemist siis kahe erineva inf
Page 327 and 328:
seostesüsteeme, mis omakorda loova
Page 329 and 330:
mõhnkehas, suureneb. Seda on veenv
Page 331 and 332:
sed ei ole ülisuured. 3 Kunst ja k
Page 333 and 334:
sajandil, mil ühiskonnas mõjus kl
Page 335 and 336:
inimesega. Keele kasutamisel peab m
Page 337 and 338:
http://upload.wikimedia.org/wikiped
Page 339 and 340:
siira rõõmu või lausa eufooria.
Page 341 and 342:
käsitletakse keskkonnategurite all
Page 343:
KASUTATUD KIRJANDUS Allik, Jüri; K
show all

Maailmataju 2.1

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?