Maailmataju 2.1

nii nagu on näiteks inertne mass ja raske mass üks ja sama. Näiteks mida enam gravitatsiooni
tsentrist eemale, seda enam kahe ruumipunkti vaheline kaugus suureneb, mis on olemuselt sarnane
Universumi paisuva ruumiga, mille korral Universumi ruumala ajas suureneb ja see avaldub näiteks
kahe galaktika parve üksteise eemaldumises ( ehk kahe ruumipunkti vaheline kaugus suures
mastaabis suureneb ). Sellepärast öeldaksegi nii, et Universumi paisumine ei ole klassikaline, vaid
on relativistlik. Sellest tulenevalt leiamegi sellise mudeli, mis kirjeldaks füüsikaliselt Universumi
paisumist.
Näiteks võrdleme omavahel gravitatsioonivälja ja Universumi paisumist. Gravitatsiooniväli on
aegruumi kõverdus. Võtame Universumi paisumise mudeliks gravitatsiooni kõige lihtsama juhu –
tsentraalsümmeetrilise gravitatsioonivälja. See näitab seda, et mida lähemale välja tsentrile, seda
enam aeg aegleneb ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus väheneb. Seega saame Universumi
paisumise mudeliks järgmise analoogia:
1. Toimub Universumi paisumine. See tähendab seda, et mida pikem on Universumi
eluiga, seda suurem on selle ruumala ja seda kiiremini see paisub.
2. Ehk piltlikult väljendades on Universumi paisumine: mida pikem on Universumi
eluiga ( ehk mida kaugemale gravitatsiooni tsentrist, seda enam aeg kiireneb ), seda
suurem on Universumi ruumala ( ja seda enam pikeneb kahe ruumipunkti vaheline
kaugus ).
Joonis 16 Gravitatsiooniväli kui Universumi paisumine.
34