Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
perekonna taasühinemist taotlev isik. Liikmesriigid võivad sellest sättest erandeid teha.<br />
EMPi kodanike pereliikmed ei kuulu aga selle nõude alla. 224<br />
Vastavalt <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsioonile on <strong>Euroopa</strong> Nõukogu liikmesriikidel<br />
õigus kontrollida mittekodanike sisenemist, elamist <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>saamist. <strong>Euroopa</strong> inimõiguste<br />
konventsiooni artiklis 8 nõutakse siiski, et liikmesriigid austaksid perekonnaelu <strong>ja</strong> sellesse<br />
sekkumine peab olema põhjendatud (vt <strong>ja</strong>otis 5.4.2 kriteeriumide loetelu kohta,<br />
mis võivad olla olulised selliste juhtumite läbivaatamisel). <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohtus on<br />
arutatud arvukalt juhtumeid, milles on tõstatatud küsimusi seoses keeldumisega lubada<br />
või seadustada liikmesriikide enda kodanike või sisseseadnud rända<strong>ja</strong>te abikaasasid<br />
või muid pereliikmeid. Üks põhiküsimustest otsustamisel, kas liikmesriigi keeldumine<br />
on põhjendatud, on see, kas pereelu elamiseks välismaal on takistusi. See võib hõlmata<br />
seda, et kodanik lahkub oma riigist, kuid kui seda peetakse mõistlikuks, siis peab<br />
<strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus tavaliselt liikmesriigi otsust proportsionaalseks. 225 Kohtu<br />
kohtupraktika selles valdkonnas on tihedalt seotud iga juhtumi konkreetsete as<strong>ja</strong>olude<br />
<strong>ja</strong> faktidega (vt ka <strong>ja</strong>otis 5.4 lisanäidete kohta).<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Darren Omoregie jt vs. Norra 226 leidis kohus, et nigeerlase norralasest<br />
naine ei oleks pidanud eeldama, et tema abikaasal lubatakse koos tema <strong>ja</strong><br />
nende lapsega Norras elada, vaatamata sellele, et nad abiellusid a<strong>ja</strong>l, mil abikaasa<br />
oli riigis seaduslik resident. <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus võttis eelkõige arvesse sidemeid,<br />
mis abikaasal olid oma päritoluriigiga.<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Nuñez vs. Norra 227 sisenes taotle<strong>ja</strong> Norrasse, vaatamata uuesti<br />
sisenemise keelule, olles varem seal teise nime all toime pannud kriminaalkuriteo.<br />
Seejärel abiellus taotle<strong>ja</strong> Norra kodanikuga <strong>ja</strong> neil sündis kaks tütart. Kohus leidis, et<br />
taotle<strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>saatmisel rikub Norra artiklit 8.<br />
224 <strong>Euroopa</strong> Kohus, C-459/99 [2002] ECR I-6591, Mouvement contre le racisme, l’antisémitisme et la<br />
xénophobie ASBL (MRAX) vs. Belgia riik, 25. juuli 2002; <strong>Euroopa</strong> Kohus, C-503/03 [2006] ECR I-1097,<br />
<strong>Euroopa</strong> Ühenduste Komisjon vs. Hispaania Kuningriik, 31. <strong>ja</strong>anuar 2006.<br />
225 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Darren Omoregie jt vs. Norra, nr 265/07, 31. juuli 2008, punkt 68; <strong>Euroopa</strong><br />
Inimõiguste Kohus, Bajsultanov vs. Austria, nr 54131/10, 12. juuni 2012, punkt 91; <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste<br />
Kohus, Onur vs. Ühendkuningriik, nr 27319/07, 17. veebruar 2009, punktid 60–61.<br />
226 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Darren Omoregie jt vs. Norra, nr 265/07, 31. juuli 2008.<br />
227 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Nuñez vs. Norra, nr 55597/09, 28. juuni 2011.<br />
120
Change language