Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ligipääs territooriumile <strong>ja</strong> menetlustele<br />
Lühia<strong>ja</strong>lise viisa taotle<strong>ja</strong>te isiklikku teavet säilitatakse viisainformatsioonisüsteemis (VIS<br />
määrus (EÜ) nr 767/2008, muudetud määrusega (EÜ) nr 81/2009), mille tsentraalne<br />
IT-süsteem ühendab konsulaate <strong>ja</strong> välis<strong>piiri</strong> ületuskohti.<br />
Kuni kolmekuulisi Schengeni ala riikide külastusi reguleeritakse viisanimekir<strong>ja</strong> korrapärase<br />
läbivaatamise määrusega (määrus (EÜ) nr 810/2009, vt ka muudatusi). Sellest<br />
erinevalt reguleerivad riigid pikemaid viibimisi vastavalt oma riigisisesele õigusele.<br />
Kodanikud, kellel ei ole viisanimekir<strong>ja</strong> korrapärase läbivaatamise määruse (määrus<br />
(EÜ) nr 539/2001) alusel viisakohustust, võivad va<strong>ja</strong>da enne külastamist viisat, kui<br />
nad tulevad riiki muul eesmärgil kui lühivisiit. Kohustuslik viisa tuleb alati hankida enne<br />
reisi algust. Sellest nõudest on vabastatud ainult teatud kolmandate riikide kodanike<br />
kategooriad.<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Koushkaki 21 otsustas <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, et liikmesriigi ametiasutused<br />
ei saa keelduda „Schengeni viisa” väl<strong>ja</strong>stamisest taotle<strong>ja</strong>le, väl<strong>ja</strong> arvatud<br />
juhul, kui kohaldatakse keeldumise aluseid, mis on loetletud viisanimekir<strong>ja</strong> korrapärase<br />
läbivaatamise määruses. Ametiasutustel on õigus otsustada see omal äranägemisel.<br />
Viisa andmisest tuleb keelduda, kui on põhjendatud kahtlusi taotle<strong>ja</strong><br />
kavatsuste kohta lahkuda liikmesriigi territooriumilt enne taotletava viisa tähta<strong>ja</strong><br />
lõppemist. Põhjendatud kahtluse kindlakstegemiseks selle kavatsuse osas peavad<br />
pädevad ametiasutused viisataotluse eraldi läbi vaatama, võtma arvesse taotle<strong>ja</strong><br />
elukohariigis valitsevat üldist olukorda <strong>ja</strong> taotle<strong>ja</strong> isikuomadusi, sh tema perekondlikku,<br />
sotsiaalset <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslikku olukorda, kas ta on varem legaalselt või illegaalselt<br />
viibinud mõnes liikmesriigis <strong>ja</strong> millised on tema sidemed elukohariigis <strong>ja</strong><br />
liikmesriikides.<br />
Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 21 järgi 22 võivad kolmandate riikide<br />
kodanikud, kellel on ühtne viisa <strong>ja</strong> kes on legaalselt sisenenud Schengeni riigi territooriumile,<br />
liikuda vabalt kogu Schengeni alal viisa kehtivuse a<strong>ja</strong>l. Sama artikli kohaselt võib<br />
teatud tingimustel reisidokumentidega kaasnev elamisluba asendada viisat. Määrusega<br />
(EÜ) nr 1030/2002 kehtestatakse ühtne elamisloavorm. 23 Mittekodanikud, kellele<br />
21 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, kohtuasi C-84/12, Rahmanian Koushkaki vs. Bundesrepublik Deutschland,<br />
19. detsember 2013.<br />
22 14. juunil 1985 Beneluxi Ma<strong>ja</strong>ndusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi <strong>ja</strong> Prantsuse Vabariigi valitsuste<br />
vahel nende ühis<strong>piiri</strong>del kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu rakendamise<br />
konventsioon, EÜT 2000 L 249/19.<br />
23 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide<br />
kodanike <strong>ja</strong>oks, 13. juuni 2002, EÜT 2002 L 157, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 380/2008/EÜ,<br />
ELT 2008 L 115/1.<br />
27
Change language