Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
Mida rohkem laieneb konkreetsele olukorrale riigi ainuõigus otsustada välismaalaste<br />
sisselubamine või väl<strong>ja</strong>jätmine, seda laiemad on riigi võimalused erinevate tingimuste<br />
kehtestamiseks. 347 Erinev kohtlemine on seda vastuvõetamatum, mida sarnasem on<br />
välisriigist pärit rända<strong>ja</strong> olukord riigi enda kodanike olukorraga. 348 Olulisimate põhiõiguste<br />
puhul, nagu õigus elule või alandava kohtlemise keeld, kujutab erinev kohtlemine endast<br />
keelatud diskrimineerimist. 349 Eriti olulised on need põhimõtted seoses ligipääsuga sotsiaalsetele<br />
õigustele.<br />
See peatükk annab lühikese ülevaate nii ELi kui ka <strong>Euroopa</strong> Nõukogu standarditest, mis<br />
kehtivad ligipääsule ma<strong>ja</strong>nduslikele <strong>ja</strong> sotsiaalsetele õigustele, eelkõige õigus tööle, haridusele,<br />
eluasemele, tervishoiule <strong>ja</strong> sotsiaalsele kaitsele.<br />
8.1. Õiguseallikad<br />
ELi õiguse alusel on ELi vaba liikumise sätetel suur mõju <strong>Euroopa</strong>-sisest vaba liikumise<br />
õigust kasutanud ELi kodanike kolmandate riikide kodanikest pereliikmete olukorrale.<br />
Vaba liikumise direktiiviga (2004/38/EÜ) reguleeritakse nende mis tahes kodakondsusega<br />
pereliikmete olukorda. Direktiivi artikli 2 lõikega 2 sätestatakse, milliseid perekonnaliikmeid<br />
direktiiv katab. Direktiiv kehtib ka Islandi, Liechtensteini <strong>ja</strong> Norra kolmanda<br />
riikide kodanikest pereliikmetele. 350 Samas seisundis on ka Šveitsi kodanike perekonnaliikmed.<br />
351 Nende teiste sätetega kaetud perekonnaliikmetel on õigus nii tööturul osaleda<br />
kui ka ligipääs sotsiaaltoetustele.<br />
Kuigi tegu pole EMPi riikide kodanikega, on ELi õiguse alusel Türgi kodanikud <strong>ja</strong> nende<br />
pereliikmed ELi liikmesriikides eelistatud seisundis. See tuleneb 1963. aasta Ankara<br />
lepingust <strong>ja</strong> selle 1970. aasta lisaprotokollist, millega eeldati, et Türgist saab 1985. aastaks<br />
ELi liikmesriik. Aastal 2010 oli ELi elanike seas ligi 2,5 miljonit Türgi kodanikku, moodustades<br />
kõige arvukama ELis viibivate kolmandate riikide kodanike gruppi. 352<br />
347 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Bah vs. Ühendkuningriik, nr 56328/07, 27. september 2011.<br />
348 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Gaygusuz vs. Austria, nr 17371/90, 16. september 1996.<br />
349 <strong>Euroopa</strong> sotsiaalõiguste komitee, Defence for Children International (DCI) vs. Madalmaad, nr 47/2008,<br />
20. oktoober 2009.<br />
350 <strong>Euroopa</strong> Ma<strong>ja</strong>nduspiirkonna leping, 2. mai 1992, III osa, inimeste, teenuste <strong>ja</strong> kapitali vaba liikumine,<br />
EÜT 3 L 1, 3. märts 1994.<br />
351 Ühelt poolt <strong>Euroopa</strong> Ühenduse <strong>ja</strong> selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahel<br />
sõlmitud isikute vaba liikumise leping, 21. juuni 1999, artikkel 7 – EÜT L 114/7, 30. aprill 2002 (hiljem<br />
laiendatud ELi teistele liikmesriikidele).<br />
352 <strong>Euroopa</strong> Komisjon, Eurostat (2010), „Main countries of origin of non-nationals, EU-27, 2010”,<br />
http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php?title=File:Main_countries_of_origin_<br />
of_non-nationals,_EU-27,_2010_(million).png&filetimestamp=20111125175250#file.<br />
176
Change language