Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
Muud riigi meetmed, mis võivad takistada garantiide tõhusust, hõlmavad isiku otsusest<br />
või apellatsiooniõigusest teavitamata jätmist või kinnipeetud <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong> takistamist<br />
välismaailmaga kontakteerumisel. Mõnes suhtes on <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohtu<br />
nõuded <strong>ja</strong> <strong>varjupaiga</strong>menetluse direktiivi menetlustagatised sarnased.<br />
Näide: kohtuasi Čonka vs. Belgia 179 puudutas Roma <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong>te kollektiivset<br />
väl<strong>ja</strong>saatmist vastavalt protokolli nr 4 artiklile 4, kus halduslikud <strong>ja</strong> praktilised tõkked<br />
takistasid taotle<strong>ja</strong>te võimalust esitada Belgias <strong>varjupaiga</strong>taotlust. Esimese astme<br />
menetluses ei olnud taotle<strong>ja</strong>tel juurdepääsu oma toimikule, nad ei saanud kasutada<br />
as<strong>ja</strong> arutamisel tehtud märkmeid ega nõuda, et nende märkused protokollitakse.<br />
Kõrgemas astmes pakutavatel õiguskaitsevahenditel ei olnud automaatset peatavat<br />
mõju. Kohus järeldas, et rikutud oli <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni artiklit 13<br />
koostoimes protokolli nr 4 artikliga 4.<br />
Isegi kui üksik kaitseabinõu ei vasta täielikult <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni<br />
artikli 13 nõuetele, võib sobida riigi seadustes leiduvate meetmete pakett. 180<br />
4.1.3. Automaatse peatava toimega apellatsioonid<br />
ELi õiguse kohaselt näeb <strong>varjupaiga</strong>menetluse direktiivi artikkel 46 ette õiguse tõhusale<br />
õiguskaitsevahendile <strong>ja</strong> õiglasele kohtumõistmisele. See vastab ELi põhiõiguste harta<br />
artikli 47 sõnastusele. Direktiivis nõutakse, et ELi liikmesriigid lubaksid taotle<strong>ja</strong>tel jääda<br />
oma territooriumile kuni apellatsiooni esitamise tähta<strong>ja</strong> möödumiseni <strong>ja</strong> apellatsiooni<br />
tulemuse ootamise a<strong>ja</strong>l. Vastavalt artikli 46 lõikele 6 puudub teatavate põhjendamatute<br />
<strong>ja</strong> vastuvõetamatute taotluste puhul väl<strong>ja</strong>saatmismenetluse automaatse peatamise<br />
kohustus ning apellatsiooniorganile jääb voli otsustada, kas taotle<strong>ja</strong> võib apellatsiooni<br />
läbivaatamiseks va<strong>ja</strong>liku a<strong>ja</strong> jooksul jääda riigi territooriumile. Sarnane erand kehtib üleandmisotsustele,<br />
mis on tehtud vastavalt Dublini määrusele (määrus (EL) nr. 604/2013,<br />
artikli 27 lõige 2).<br />
Vastavalt <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsioonile on kohus leidnud, et kui isik esitab individuaalkaebuse<br />
tema <strong>varjupaiga</strong>taotluse rahuldamata jätmisekohta, peab kaebusel<br />
olema automaatne peatav toime väl<strong>ja</strong>saatmismeneltussele, kui väl<strong>ja</strong>saatmismeetme<br />
rakendamise tagajärjeks on potentsiaalselt tagasipöördumatud mõjud, mis on vastuolus<br />
artikliga 3.<br />
179 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguse Kohus, Čonka vs. Belgia, nr 51564/99, 5. veebruar 2002.<br />
180 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Kudła vs. Poola [suurkoda], nr 30210/96, 26. oktoober 2000.<br />
96
Change language