Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Varjupaiga määramine <strong>ja</strong> takistused väl<strong>ja</strong>saatmisele: põhilised küsimused<br />
UNMIKiga seoses taotle<strong>ja</strong> juhtumiga, kuna tema sunniviisilist tagasisaatmist ei olnud<br />
veel kavas. Neil as<strong>ja</strong>oludel oli kohus rahul lahendusega, et kui UNMIK peaks sunniviisilise<br />
tagasisaatmisega mitte nõustuma, peatatakse tagasisaatmine samamoodi<br />
kuni edasise otsuseni. Kohus leidis, et puuduvad sisulised alused uskuda, et taotle<strong>ja</strong>t,<br />
kes oli etniline roma, ähvardab reaalne oht, et teda piinatakse või koheldakse<br />
või karistatakse ebainimlikult või alandavalt riigis, kuhu ta tagasi saadetakse. Kohus<br />
kuulutas seega juhtumi vastuvõetamatuks, kuna see oli ilmselt põhjendamatu.<br />
<strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohtul on palutud uurida, kas vastuvõt<strong>ja</strong> riigi diplomaatilised kinnitused<br />
võivad ära hoida isiku väärkohtlemise ohu, millega isik tagasisaatmisel kokku<br />
puutuks. Juhtumitel, kui vastuvõt<strong>ja</strong> riik on kinnitused andnud, ei ole ainuüksi kinnistused<br />
piisavad, tagamaks kaitse väärkohtlemise riski eest. Riigil on kohustus uurida, kas kinnituste<br />
praktiline rakendamine annab piisava garantii, et kaitsta isikut väärkohtlemise ohu<br />
eest. See, kui palju kaalu antakse vastuvõt<strong>ja</strong> riigi kinnitustele iga juhtumi korral, sõltub<br />
konkreetsel a<strong>ja</strong>hetkel valitsevatest as<strong>ja</strong>oludest.<br />
<strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohtu <strong>ja</strong>oks on peamine küsimus, kas vastuvõtva riigi üldine inimõiguste<br />
olukord välistab kinnituste aktsepteerimise. Ainult harvadel juhtudel tähendab<br />
riigi üldine olukord, et kinnitusi üldse ei arvestata. Tavaliselt hindab kohus kõigepealt<br />
antud kinnituste kvaliteeti <strong>ja</strong> teiseks seda, kas vastuvõtva riigi tavasid arvestades on<br />
need usaldusväärsed. Seda tehes kaalub kohus ka erinevaid tegureid, mida on rõhutatud<br />
uuemas kohtupraktikas. 137<br />
3.1.5. Riigisisene ümberpaigutamine<br />
Nii ELi kui ka <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni õiguse alusel võivad riigid järeldada,<br />
et oma kodupiirkonnas ohus oleval isikul võib olla turvaline oma koduriigi mõnes muus<br />
osas <strong>ja</strong> seega ei va<strong>ja</strong> ta rahvusvahelist kaitset.<br />
ELi õiguse kohaselt on riigisisese kaitse võimalus kodifitseeritud kvalifikatsioonidirektiivi<br />
artiklis 8.<br />
Vastavalt <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsioonile peab riigisisene ümberpaigutamine<br />
läbima põh<strong>ja</strong>liku hindamise alates tagasisaatmise punktist kuni sihtkohani. See hõlmab<br />
kaalumist, kas tagasisaatmise punkt on ohutu, kas teekonnal on teetakistusi või kas<br />
137 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Othman (Abu Qatada) vs. Ühendkuningriik, nr 8139/09, 17. <strong>ja</strong>anuar 2012,<br />
punkt 189; <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Ismoilov jt vs. Venemaa, nr 2947/06, 24. aprill 2008, punkt 127;<br />
<strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Saadi vs. Itaalia [suurkoda], nr 37201/06, 28. veebruar 2008; <strong>Euroopa</strong><br />
Inimõiguste Kohus, Ryabikin vs. Venemaa, nr 8320/04, 19. juuni 2008.<br />
75
Change language