Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
lähtuvatest tagatistest. Seega on va<strong>ja</strong> omavahel ühendada põhiõiguste kaitsmine <strong>ja</strong> riigi<br />
sisserändepoliitika piirangud. 426<br />
9.1.1. Vastuvõtmine <strong>ja</strong> kohtlemine<br />
ELi õiguse alusel sisaldavad nii <strong>varjupaiga</strong> taotlemist käsitlevad dokumendid kui ka tagasisaatmisdirektiiv<br />
erisätteid saat<strong>ja</strong>ta alaealiste kohta.<br />
Enne seda, kui mõelda alaealise kohtlemisele taotlusprotsessi käigus, on oluline<br />
teada, milline riik <strong>varjupaiga</strong>taotlust peab menetlema. Dublini määruse (määrus (EL)<br />
nr 604/2013) järgi peab saat<strong>ja</strong>ta alaealiste taotluseid läbi vaatama see liikmesriik, kus<br />
viibivad seaduslikult tema pereliikmed, õed-vennad või sugulased (artikkel 8). Neile<br />
tuleb tagada esinda<strong>ja</strong> (artikkel 6). Artikli 6 lõikes 3 on toodud suunised lapse parimate<br />
huvide hindamiseks. Artikkel 11 sisaldab eeskirju, millega vältida perekonna eraldamist<br />
Dublini määruse (määrus (EL) nr 604/2013) rakendamisega juhul, kui pereliikmed esitavad<br />
samas liikmesriigis eraldi taotlused. Artiklis 16 käsitletakse ülalpeetavaid isikuid (vt<br />
<strong>ja</strong>otis 4.2).<br />
Pereliikme, õe-venna või sugulase puudumise korral on vastutav liikmesriik see liikmesriik,<br />
kus saat<strong>ja</strong>ta alaealine esitas oma rahvusvahelise kaitse taotluse, tingimusel et see<br />
on alaealise parimates huvides (artikkel 8).<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s MA, BT <strong>ja</strong> DA vs. Secretary of State for the Home Department 427<br />
pidi <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus otsustama, milline liikmesriik vastutas saat<strong>ja</strong>ta alaealise<br />
eest, kes oli <strong>varjupaiga</strong>taotlused esitanud erinevatesse ELi liikmesriikidesse.<br />
<strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus tegi selgeks, et kui liikmesriigis ei viibinud seaduslikult lapse<br />
pereliikmeid, peab taotluse läbi vaatama see liikmesriik, kus laps füüsiliselt asub.<br />
Otsuses toetus kohus põhiõiguste harta artikli 24 lõikele 2, mille järgi tuleb kõikides<br />
lastega seotud toimingutes seada esikohale lapse huvid.<br />
Alaealistele ilma saat<strong>ja</strong>ta <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong>tele tuleb tagada kohe <strong>varjupaiga</strong> taotlemisel<br />
esinda<strong>ja</strong> (vastuvõtutingimuste direktiivi artikkel 24 <strong>ja</strong> <strong>varjupaiga</strong>menetluse<br />
direktiivi artikkel 25). Samas ei näe õigusaktid ette esinda<strong>ja</strong> määramist hetkest, kui<br />
426 <strong>Euroopa</strong> sotsiaalõiguste komitee, Defence for Children International (DCI) vs. Madalmaad, kaebus<br />
nr 47/2008, põhjendused, 20. oktoober 2009. Muu hulgas on komisjoni otsusega kindlaks määratud<br />
saat<strong>ja</strong>ta alaealiste õigus eluasemele <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta artikli 31 lõike 2 alusel.<br />
427 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, C-648/11, The Queen, on the application of MA jt vs. Secretary of State for the<br />
Home Department, 6. juuni 2013.<br />
210