Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ligipääs territooriumile <strong>ja</strong> menetlustele<br />
et abistada liikmesriike liidu välis<strong>piiri</strong>de haldamisel. 16 Agentuur pakub ühisoperatsioonide<br />
kaudu ühtlasi tegevustuge maa-, õhu- <strong>ja</strong> mere<strong>piiri</strong>del. Teatavatel tingimustel võivad ELi<br />
liikmesriigid taotleda, et Frontex rakendaks kiirreageerimissüsteemi RABIT. 17 Frontexi<br />
või RABITi operatsiooni raames tegutsedes vastutavad ELi liikmesriigid oma tegevuse<br />
<strong>ja</strong> tegevusetuse eest. Oktoobris 2011 laiendati määrusega (EL) nr 1168/2011, millega<br />
muudetakse määrust (EÜ) nr 2007/2004, millega asutati Frontex, Frontexil lasuvaid<br />
põhiõigustega seotud kohustusi. 2013. aastal loodi Eurosuri määrusega (määrus (EL)<br />
nr 1052/2013) <strong>Euroopa</strong> <strong>piiri</strong>de valvamise süsteem.<br />
Nagu 1. joonisel kujutatud, kehtib Schengeni süsteem täielikult enamiku ELi liikmesriikide<br />
suhtes. Selles kehtestatakse ühtne süsteem välis<strong>piiri</strong> kontrollimiseks ning see võimaldab<br />
inimestel Schengeni alal vabalt ringi reisida. Schengeni alaga ei ole liitunud kõik ELi liikmesriigid<br />
ning see ala ulatub ELi <strong>piiri</strong>dest kaugemale, hõlmates Islandit, Liechtensteini,<br />
Norrat <strong>ja</strong> Šveitsi. Schengeni <strong>piiri</strong>eeskir<strong>ja</strong>de (määrus (EÜ) 562/2006) artikliga 6 keelatakse<br />
eeskir<strong>ja</strong>de rakendamise viisil, mida võib pidada tagasisaatmiseks või ebaseaduslikuks<br />
diskrimineerimiseks.<br />
<strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni alusel on riikidel väl<strong>ja</strong>kujunenud rahvusvahelise<br />
õiguse <strong>ja</strong> lepingutega võetud kohustuste (sh <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni) alusel<br />
õigus kontrollida mittekodanike sisenemist, elamist <strong>ja</strong> väl<strong>ja</strong>saatmist. <strong>Euroopa</strong> inimõiguste<br />
konventsioonis ei ole mittekodanike ligipääs territooriumile sõnaselgelt sätestatud,<br />
samuti pole selles öeldud, kes peab viisa saama. <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohtu kohtupraktika<br />
seab teatud piirangud riikide õigusele saata inimene <strong>piiri</strong>lt tagasi, nt juhtumitel, mida<br />
võiks tõlgendada mittetagasisaatmisena. Kohtupraktikas võidakse teatud as<strong>ja</strong>oludel<br />
nõuda, et riik lubaks inimesel siseneda, kui see on eeltingimus selle isiku teatud konventsioonijärgsete<br />
õiguste teostamisele, eelkõige õiguse perekonnaelule austamine. 18<br />
1.1. Schengeni viisarežiim<br />
ELi kodanikel <strong>ja</strong> Schengeni alasse kuuluvate riikide kodanikel ning nende pereliikmetel<br />
on õigus siseneda ELi liikmesriikide territooriumile eelnevalt luba hankimata. Neid võib<br />
väl<strong>ja</strong> saata ainult avaliku korra, avaliku julgeoleku <strong>ja</strong> rahvatervisega seotud alustel.<br />
16 Määrus (EÜ) nr 2007/2004, 26. oktoober 2004, ELT 2004 L 349/1; määrus (EL) nr 1168/2011,<br />
25. oktoober 2011, ELT 2011 L 304/1.<br />
17 Määrus (EÜ) nr 863/2007, 11. juuli 2007, ELT 2007 L 199/30.<br />
18 Täiendava teabe saamiseks vt <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Abdulaziz, Cabales <strong>ja</strong> Balkandali vs.<br />
Ühendkuningriik, nr 9214/80, 9473/81 <strong>ja</strong> 9474/81, 28. mai 1985, punktid 82–83.<br />
25
Change language