Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Eriva<strong>ja</strong>dustega isikud<br />
Inimkaubanduse direktiiviga kaitstakse inimkaubanduse ohvreid süüdimõistmise eest<br />
kuritegudes, mida neid sunniti toime panema, nende hulgas näiteks <strong>piiri</strong>rikkumine, siseriikliku<br />
seaduse rikkumised seoses prostitutsiooniga või ebaseadusliku töötamisega.<br />
Ohvrile pakutav abi <strong>ja</strong> toetus ei tohi sõltuda sellest, kas ta soovib teha koostööd kriminaaluurimises<br />
(artikkel 11). Menetlustagatised on olemas ka kriminaalmenetluses osalevatele<br />
ohvritele (artikkel 12), sealhulgas tasuta õiguslik esindamine juhul, kui ohvril ei<br />
ole piisavalt rahalisi vahendeid. Menetluse käigus tuleb ohvreid kohelda viisil, mis ennetaks<br />
traumasid või trauma uuesti läbielamist (artiklid 12 <strong>ja</strong> 15). Eraldi tagatised kehtivad<br />
inimkaubanduse lapsohvrite puhul (artiklid 13–16). Kui inimkaubanduse ohvrid esitavad<br />
<strong>varjupaiga</strong>taotluse, siis tuleb vastuvõtmisel arvesse võtta nende eriomaseid va<strong>ja</strong>dusi <strong>ja</strong><br />
pakkuda va<strong>ja</strong>likku tuge (vastuvõtutingimuste direktiivi artiklid 21 <strong>ja</strong> 22).<br />
Nii ELi kui ka <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni õiguses sisaldub küsimus inimkaubanduse<br />
ohvrite seisundi osas pärast seda, kui inimkaubandus on avastatud. Seda küsimust<br />
käsitletakse <strong>ja</strong>otises 2.4.<br />
9.3. Puuetega isikud<br />
Varjupaiga taotlemisel võib isikutel, kellel on füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline<br />
vaegus, tekkida sellest tingitud probleeme kaitsele <strong>ja</strong> abile ligi pääsemisel, <strong>ja</strong> nad<br />
võivad va<strong>ja</strong>da täiendavat abi, mida pädevad asutused ei pruugi alati võimaldada.<br />
Puuetega isikutega seotud rahvusvahelised standardid paneb paika ÜRO puuetega<br />
inimeste õiguste konventsioon. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni artiklis 5 on<br />
sätestatud võrdse kohtlemise <strong>ja</strong> mittediskrimineerimise põhimõtted ning artiklis 18<br />
sätestatakse, et „osalisriigid tunnistavad puuetega inimeste õigust liikumisvabadusele,<br />
vabadusele valida elukohta ning omada kodakondsust teistega võrdsetel alustel”.<br />
<strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni alusel ei ole puude omamine määratletud, kuid<br />
<strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus on olnud seisukohal, et puude alusel diskrimineerimise eest<br />
pakutakse kaitset artikliga 14. 434<br />
ELi õiguse alusel on <strong>Euroopa</strong> Liit puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerinud<br />
<strong>ja</strong> seega on konventsioon liidu <strong>ja</strong>oks siduv. Vastuvõtutingimuste direktiivi (2013/33/EL)<br />
artiklis 21 sätestatakse, et liikmesriigid võtavad vastuvõtutingimustega seotud sätete<br />
rakendamisel arvesse haavatavate isikute, sealhulgas puudega inimeste eriolukorda.<br />
434 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Glor vs. Šveits, nr 13444/04, 30. aprill 2009; <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus,<br />
Pretty vs. Ühendkuningriik, nr 2346/02, 29. aprill 2002.<br />
215