Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat

Sissejuhatus
sotsiaalõiguste komitee võtab vastu järeldused riigisiseste aruannete kohta ja otsused
kollektiivkaebuste kohta. Käsiraamatus on mainitud mõnesid komitee järeldustest ja
otsustest.
Euroopa Liit
EL koosneb 28 liikmesriigist. ELi õigusee moodustavad lepingud ja teised õigusaktid.
Lepingud, nimelt Euroopa Liidu lepingu (TEU) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (TFEU)
on kõik ELi liikmesriigid heaks kiitnud ja neile viidatakse ka kui „esmastele ELi õigusaktidele”.
ELi määrused, direktiivid ja otsused on vastu võtnud ELi institutsioonid, kellele
on need volitused antud lepingutega; neile viidatakse sageli kui „teisestele ELi
õigusaktidele”.
EL on välja kasvanud 1950. aastatel asutatud kolmest rahvusvahelisest organisatsioonist,
mis tegelesid energia, julgeoleku ja vabakaubandusega; ühiselt tunti neid kui
Euroopa ühendusi. Euroopa ühenduste peamine eesmärk oli ergutada majandusarengut
kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumise kaudu. Seega on inimeste
vaba liikumine ELi olulisim aspekt. Esimeses 1968. a määruses töötajate liikumisvabaduse
kohta 4 tunnustati, et töötajad ei pea üksnes olema vabad liikuma, vaid neil peab
olema võimalik võtta endaga kaasa oma pereliikmed nende kodakondsusest sõltumata.
EL on lisaks välja töötanud kaasneva korpuse keerulistest õigusaktidest sotsiaaltoetuste
õiguste, sotsiaalabi õiguste ja tervishoiu liikumise kohta, muu hulgas sätted
kvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kohta. Suurt osa esmalt ELi kodanikele
välja töötatud õigusaktidest kohaldatakse ka erinevatele kolmandate riikide kodanike
kategooriatele.
Euroopa Liidu väliste riikide, nimelt Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) (jõustus 1994)
kuuluvate Islandi, Liechtensteini ja Norra kodanikel on samasugused vaba liikumise
õigused nagu ELi kodanikel. 5 Samamoodi, lähtuvalt erilepingust, mis sõlmiti ELiga 21. juunil
1999, 6 on Šveitsi kodanikel õigus ELis liikuda ja sinna elama asuda. ELi ja EMPi riigid
koos Šveitsiga kuuluvad kõik Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), mis on
valitsustevaheline organisatsioon ja asutati vabakaubanduse ja majandusliku lõimumise
edendamiseks. EFTA-l on oma institutsioonid, sealhulgas kohus. EFTA kohus on pädev
4 Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1612/68, 15. oktoober 1968.
5 Euroopa Majanduspiirkonna leping, 2. mai 1992, III osa, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine,
EÜT 1994 L1.
6 Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni
vaheline isikute vaba liikumist käsitlev leping allkirjastati Luxembourgis 21. juunil 1999 ja see jõustus
1. juunil 2002, EÜT 2002 L 114/6.
17