Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong> sotsiaalõigused<br />
Kolmandate riikide kodanike teiste kategooriate, nagu <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong>te, pagulaste<br />
või pikaa<strong>ja</strong>liste elanike tööturule ligipääsu astet reguleeritakse eridirektiividega. Detsembris<br />
2011 võttis EL vastu ühtse loa direktiivi (2011/98/EL), mis peab olema liikmesriigi<br />
seadustesse üle võetud 2013. aasta lõpuks. Sellega võetakse kolmandate riikide<br />
kodanike puhul kasutusele ühekordne taotlusprotsess ELi liikmesriigi territooriumil elamiseks<br />
<strong>ja</strong> töötamiseks ning ühtne õigustekogu seaduslikult riigis viibivatele kolmandate<br />
riikide kodanikele.<br />
Lisaks keelatakse rassilise võrdsuse direktiiviga (2000/43/EÜ) diskrimineerimine rassi<br />
või etnilise päritolu alusel tööhõives ning ligipääsul toodetele <strong>ja</strong> teenustele ning sotsiaalhoolekandele<br />
<strong>ja</strong> -kindlustusele. 353 See kehtib ka kolmandate riikide kodanike kohta, kuid<br />
nagu sätestatakse artikli 3 lõikes 2, „reguleerimisalasse ei kuulu vahetegemine kodakondsuse<br />
alusel ning see ei piira [---] as<strong>ja</strong>omaste kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta<br />
isikute kohtlemist vastavalt nende õiguslikule seisundile.”<br />
Ühenduse tööta<strong>ja</strong>te sotsiaalsete põhiõiguste harta võeti vastu 9. detsembril 1989 kõigi<br />
liikmesriikide, väl<strong>ja</strong> arvatud Ühendkuningriigi, deklaratsiooniga. See pani paika <strong>Euroopa</strong><br />
tööõiguse mudeli olulisimad põhimõtted ning toetas <strong>Euroopa</strong> sotsiaalmudelit järgmisel<br />
kümnendil. Ühenduse hartaga kehtestatud sotsiaalseid põhiõiguseid on edasi arendatud<br />
<strong>ja</strong> laiendatud ELi põhiõiguste hartas. Harta kohaldamisala ühtib ELi õiguse ulatusega<br />
<strong>ja</strong> selle sätteid ei saa rakendada ELi õiguse kohaldamisalast väl<strong>ja</strong>spool. Väga vähesed<br />
ELi põhiõiguste harta sotsiaalõigused, näiteks õigus haridusele artikli 14 lõike 1 punkti 2<br />
järgi, tagatakse kõigile isikutele <strong>ja</strong> enamik neist kehtivad ainult kodanikele või seaduslikult<br />
riigis viibivatele isikutele.<br />
<strong>Euroopa</strong> Nõukogu süsteemi alusel tagatakse <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooniga eelkõige<br />
kodanikuõigused <strong>ja</strong> poliitilised õigused ning suunised ma<strong>ja</strong>nduslike <strong>ja</strong> sotsiaalsete<br />
õiguste kohta on piiratud.<br />
<strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni täiendab siiski <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta (vastu võetud<br />
1961, parandatud <strong>ja</strong> täiendatud 1996), mis on ma<strong>ja</strong>nduslike <strong>ja</strong> sotsiaalsete õiguste valdkonnas<br />
<strong>Euroopa</strong> inimõigusi puudutava õiguse põhiline viitemater<strong>ja</strong>l. See paneb paika<br />
põhiõigused <strong>ja</strong> -vabadused <strong>ja</strong> loob järelevalvemehhanismi, mis põhineb hindamismenetlusel<br />
<strong>ja</strong> kollektiivsete kaebuste menetlusel, tagades <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta õiguste<br />
järgimise liikmesriikides, mis on <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta lepinguosalised. <strong>Euroopa</strong> sotsiaalhartaga<br />
kaitstakse õiguste kogu, mis hõlmab eluaset, tervist, haridust, tööhõivet, sotsiaalset<br />
kaitset, isikute vaba liikumist <strong>ja</strong> mittediskrimineerimist.<br />
353 Direktiiv 2000/43/EÜ, EÜT L 180/22.<br />
177
Change language