Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
Näide: kohtuasi El Yassini 380 puudutas Maroko kodanikku, kelle algne riigis viibimise<br />
põhjus kadus <strong>ja</strong> kelle elamisloa pikendamisest keelduti hoolimata tema tulemuslikust<br />
töökohast. Selle juhtumi korral pidi kohus selgeks tegema, kas kohtupraktika<br />
käsitlust Türgi kodanikele 381 oli võimalik analoogselt rakendada ka Maroko kodanike<br />
puhul, <strong>ja</strong> kas seega tagatakse EMÜ–Maroko lepingu (mille hiljem vahetas väl<strong>ja</strong><br />
<strong>Euroopa</strong>–Vahemere piirkonna leping Marokoga) artikliga 40 tööhõive kindlus kogu<br />
töösuhte kestel, mis on määratud kindlaks tööand<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> töövõt<strong>ja</strong> vahelise lepinguga.<br />
<strong>Euroopa</strong> Kohus leidis, et otseselt kohaldatav oli EMÜ–Maroko leping, kuna<br />
see pani töötingimuste <strong>ja</strong> töö tasustamise alal paika selged, tingimusteta <strong>ja</strong> piisavalt<br />
praktilised põhimõtted. Kohus jättis siiski arvestamata fakti, et juhtumi puhul<br />
oleks võinud kohaldada Ankara lepinguga seotud kohtupraktikat. Ankara leping <strong>ja</strong><br />
EMÜ–Maroko leping erinesid omavahel sisuliselt <strong>ja</strong> erinevalt Türgiga sõlmitud lepingust<br />
ei näinud EMÜ–Maroko leping ette võimalust, et Maroko liitub ühendusega,<br />
ning selle eesmärk ei olnud tagada tööta<strong>ja</strong>te vaba liikumist. Seega otsustas kohus,<br />
et Ühendkuningriigil oli õigus keelduda taotle<strong>ja</strong> elamisloa pikendamisest isegi siis,<br />
kui see tähendanuks tema töösuhte katkemist enne töölepingu lõppemist. Veelgi<br />
enam, kohus märkis, et olukord oleks võinud olla teine, kui liikmesriik oleks andnud<br />
Maroko kodanikule „töötamisega seoses konkreetseid õigusi, mille ulatus on laiem<br />
kui samas liikmesriigis elamisega seotud õigused”.<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Gattoussi 382 oli arutluse all sarnane juhtum, kuid käsitlemise aluseks<br />
oli ELi <strong>ja</strong> Tuneesia vahelise <strong>Euroopa</strong>–Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu<br />
artikli 64 lõikes 1 sätestatud mittediskrimineerimise nõue. Selle juhtumi puhul oli<br />
taotle<strong>ja</strong>le siiski sõnaselgelt antud piiramatu kestusega tööluba. Nendel as<strong>ja</strong>oludel<br />
järeldas kohus, et ELi <strong>ja</strong> Tuneesia vahelise <strong>Euroopa</strong>–Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingu<br />
artikli 64 lõige 1 „võib mõjutada Tuneesia kodaniku õigust elada liikmesriigi<br />
territooriumil, kui see liikmesriik on kõnealusele kodanikule andnud nõuetekohaselt<br />
loa töötada mainitud territooriumil a<strong>ja</strong>vahemiku jooksul, mis on pikem<br />
kui tema elamisloa kehtivusaeg”. Kohus märkis, et ELi <strong>ja</strong> Tuneesia vaheline assotsiatsioonileping<br />
ei keelanud liikmesriigil põhimõtteliselt piirata Tuneesia kodaniku<br />
õigust, kui viimasele oli varem antud luba riiki sisenemiseks <strong>ja</strong> seal töötamiseks.<br />
Kuna aga Tuneesia kodanikule olid antud konkreetsed töötamisega seotud õigused,<br />
mis olid laiemad kui elamisluba, siis oleks talle elamisloa andmisest keeldumine<br />
380 <strong>Euroopa</strong> Kohus, C-416/96 [1999] ECR I-01209, El Yassini vs. Secretary of State for the Home<br />
Department, 2. mai 1999, punktid 64, 65, 67<br />
381 <strong>Euroopa</strong> Kohus, C-237/91 [1992] ECR I-6781, Kazim Kus vs. Landeshauptstadt Wiesbaden,<br />
16. detsember 1992, punktid 21–23, 29.<br />
382 <strong>Euroopa</strong> Kohus, C-97/05 [2006] ECR I-11917, Mohamed Gattoussi vs. Stadt Rüsselsheim,<br />
14. detsember 2006, punkt 39.<br />
186
Change language