Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
viisanõue ei ole kohustuslik, võivad Schengeni territooriumil vabalt liikuda maksimaalselt<br />
kolm kuud kuue kuu jooksul alates esimese sisenemise kuupäevast tingimusel, et nad<br />
täidavad sisenemisele esitatavad nõuded.<br />
Schengeni <strong>piiri</strong>eeskir<strong>ja</strong>de määrusega (EÜ) nr 562/2006, mida muudeti määrusega (EL)<br />
nr 1051/2013), tühistati sise<strong>piiri</strong> kontroll, väl<strong>ja</strong> arvatud erandjuhtudel. <strong>Euroopa</strong> Liidu<br />
Kohus on väitnud, et riigid ei saa korraldada sise<strong>piiri</strong>l valvet, mis oleks mõjult võrdne <strong>piiri</strong>kontrolliga.<br />
24 Schengeni <strong>piiri</strong>de valvamine, muu hulgas elektrooniliste vahendite abil, on<br />
lubatud, kui on tõendeid riigis ebaseadusliku viibimise kohta, kuid sellele kehtivad teatud<br />
piirangud, näiteks intensiivsuse <strong>ja</strong> sageduse osas. .25<br />
1.2. Ebaseadusliku <strong>piiri</strong>ületamise ennetamine<br />
ELi õiguse kohaselt on võetud meetmeid, et ennetada ebaseaduslikku sisenemist ELi<br />
territooriumile. Veoettevõt<strong>ja</strong>te karistuste direktiivis (2001/51/EÜ) sätestatakse sanktsioonid<br />
nende vastu, kes veavad dokumentideta rända<strong>ja</strong>id ELi.<br />
Kaasaaitamise direktiivis (direktiiv 2002/90/EÜ) määratletakse ebaseaduslik <strong>piiri</strong>ületamine,<br />
läbisõit <strong>ja</strong> elamine <strong>ja</strong> sanktsioonid nende vastu, kes sellistele rikkumistele kaasa<br />
aitavad. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed <strong>ja</strong> heidutavad (artikkel 3).<br />
ELi liikmesriigid võivad otsustada mitte karistada humanitaarabi eest, kuid nad ei ole<br />
seda kohustatud tegema (artikli 1 lõige 2).<br />
1.3. Sisenemiskeelud <strong>ja</strong> Schengeni hoiatused<br />
Sisenemiskeeluga keelatakse inimesel siseneda riiki, kust ta on väl<strong>ja</strong> saadetud. Keeld<br />
kehtib tavaliselt teatud a<strong>ja</strong> jooksul ning tagab, et ohtlikuks või mittesoovitavaks peetud<br />
isikutele ei anta viisat ega lubata neil muul viisil territooriumile siseneda.<br />
ELi õiguse kohaselt kantakse sisenemiskeelud andmebaasi, mida nimetatakse Schengeni<br />
informatsioonisüsteemiks (SIS), millele Schengeni lepingu teiste lepinguosaliste<br />
ametiasutustel on ligipääs <strong>ja</strong> millest nad saavad teavet hankida. See on ainus praktiliselt<br />
võimalik viis, kuidas sisenemiskeelu kehtestanud riik saab tagada, et keelu saanud kolmanda<br />
riigi kodanik ei naase tema territooriumile, sisenedes Schengeni alale mõne muu<br />
24 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, liidetud kohtuas<strong>ja</strong>d C-188/10 <strong>ja</strong> C-189/10, [2010] ECR I-05667, Aziz Melki <strong>ja</strong> Selim<br />
Abdeli [suurkoda], punkt 74.<br />
25 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, kohtuasi C-278/12 PPU, Atiqullah Adil vs. Minister voor Immigratie, Integratie en<br />
Asiel, 19. juuli 2012.<br />
28
Change language