Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
d) kui võõrtööta<strong>ja</strong>l on piisav sissetulek oma perekonnaliikmete ülalpidamiseks, ei tohiks<br />
perega taasühinemise õigust neile automaatselt keelata seoses selle sissetuleku<br />
päritoluga, kuna neil on toetustele, mida nad mõnel juhul saavad, seaduslik õigus;<br />
e) nõue, et võõrtööta<strong>ja</strong>te pereliikmed läbiksid riiki sisenemise loa saamiseks keele- <strong>ja</strong>/<br />
või integratsiooniteste, või nõue, et nad läbiksid (<strong>ja</strong> sooritaksid edukalt) need testid<br />
pärast riiki saabumist, et neile antaks õigus seal edasi viibida, kujutab endast piirangut,<br />
mis suure tõenäosusega takistaks artikli 19 lõikega 6 sätestatu täitmist <strong>ja</strong> oleks<br />
seega vastuolus <strong>Euroopa</strong> sotsiaalhartaga. 243<br />
5.4. Perekonna säilitamine – kaitse<br />
väl<strong>ja</strong>saatmise eest<br />
Ette tuleb palju juhtumeid, kus kolmanda riigi kodaniku abikaasat või vanemat ähvardab<br />
riigist väl<strong>ja</strong>saatmine või saadetakse ta riigist väl<strong>ja</strong> olukorras, kus sellel võib olla tõsine<br />
mõju perekonna senisele elule. Sellised olukorrad tekkivad sageli kahe stsenaariumi<br />
tagajärjel, mis võivad vahel olla ka omavahel seotud:<br />
a) suhe, mille alusel elamisluba väl<strong>ja</strong>stati, on lagunenud ning paar elab lahus või on lahutatud,<br />
enamasti on suhtes ka lapsed, kellel on kontaktiõigus mõlema vanemaga;<br />
b) kolmanda riigi kodanikust pereliige on toime pannud kriminaalkuriteo, mille tagajärjel<br />
on antud korraldus tema riigist väl<strong>ja</strong> saatmiseks. Küsimus on selles, kas õigus austusele<br />
perekonnaelu vastu tähendab, et väl<strong>ja</strong>saatmine ei ole proportsionaalne.<br />
Mõnel juhul otsustavad ametiasutused lihtsalt, et mõni pereliikmetest ei vasta enam tingimustele,<br />
mille alusel tal seni oli riigis viibimine lubatud. Sellisel juhtudel tuleb vaadelda<br />
as<strong>ja</strong>omase isiku olukorra üksikasju.<br />
Näide: <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohtu kohtuas<strong>ja</strong>s Pehlivan 244 oli Türgi kodanikul, kes taasühines<br />
Madalmaades viibivate vanematega, alus taotleda elamisõigust vastuvõtvas ELi<br />
liikmesriigis olenemata tõsias<strong>ja</strong>st, et ta abiellus enne assotsiatsiooninõukogu otsuse<br />
1/80 artikliga 7 sätestatud kolmeaastase perioodi lõppu. Kolmeaastane ooteaeg<br />
243 Hiljutist avaldust nende põhimõtete kohta vt <strong>Euroopa</strong> sotsiaalõiguste komitee, järeldused 2011, üldine<br />
sissejuhatus, <strong>ja</strong>anuar 2012, artikli 19 lõige 6.<br />
244 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, C-484/07, [2011] ECR I-05203, Fatma Pehlivan vs. Staatssecretaris van Justitie,<br />
16. juuni 2011.<br />
126
Change language