Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
pagulasseisundile (kvalifikatsioonidirektiivi artikli 12 lõige 1 punkt a, millega lisatakse<br />
1951. aasta Genfi konventsiooni artikkel 1D ELi õigusesse).<br />
Näide: kohtuasi Bolbol 134 puudutas Palestiina päritolu kodakondsuseta isikut, kes<br />
lahkus Gaza sektorist <strong>ja</strong> saabus Ungarisse, kus ta esitas <strong>varjupaiga</strong>taotluse, ilma et<br />
oleks eelnevalt taotlenud kaitset või abi UNRWA-lt. <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus selgitas,<br />
et kvalifikatsioonidirektiivi artikli 12 lõike 1 punkti a tähenduses tuleb lugeda isik<br />
muult ÜRO institutsioonilt kui ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet kaitset <strong>ja</strong> abi saanuks<br />
ainult juhul, kui ta on tegelikult abi <strong>ja</strong> kaitset kasutanud, mitte pelgalt sellel<br />
alusel, et tal on selleks teoreetiline õigus.<br />
Kohtuas<strong>ja</strong>s El Kott 135 selgitas <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus lisaks, et isik, kes on sunnitud lahkuma<br />
UNRWA tegevusalast põhjustel, mis ei allu tema kontrollile <strong>ja</strong> on tema tahtest<br />
sõltumatud, peab automaatselt saama pagulasseisundi, kui ei kohaldu ükski direktiivi<br />
artikli 12 lõike 1 punktis b <strong>ja</strong> lõigetes 2 <strong>ja</strong> 3 sätestatud välistamise põhjustest.<br />
Vastavalt <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsioonile võib hinnang, kas artiklit 3 on rikutud<br />
– või kas seda rikutakse – sisaldada kaitse uurimist, mida vastuvõttev riik või selle<br />
organisatsioon võib isikule pakkuda. Kaitse piisavuse kontseptsioon eespool kirjeldatud<br />
pagulaste juhtumites <strong>ja</strong> <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni artikliga 3 seotud juhtumites<br />
on sarnased. Kui kohtlemine, millega isik naasmisel riskib, vastab minimaalse raskuse<br />
tasemele, et rakenduks artikkel 3; tuleb hinnata, kas vastuvõttev riik on tegelikult valmis<br />
<strong>ja</strong> võimeline isikut selle riski eest kaitsma.<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Hida vs. Taani 136 oli taotle<strong>ja</strong> etniline roma, kes seisis silmitsi sunniviisilise<br />
tagasisaatmisega Kosovosse 2004. aasta konflikti a<strong>ja</strong>l. Kohtule valmistasid<br />
muret vägivallajuhtumid <strong>ja</strong> kuriteod vähemuste vastu ning kohus leidis, et etniliste<br />
kogukondade puhul nagu romad oli va<strong>ja</strong>dus rahvusvahelise kaitse järele endiselt<br />
olemas. Kohus märkis, et ÜRO ajutine missioon Kosovos (UNMIK) teostas individuaaluuringu<br />
enne sunniviisilist tagasisaatmist, mida nõudis Taani riiklik politseiülem.<br />
Kui UNMIK ei nõustunud mõnede isikute tagasisaatmisega, peatas politseiülem<br />
protsessi kuni edasise otsuseni. Politseiülem ei olnud veel võtnud ühendust<br />
134 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, C-31/09 [2010] ECR I-05539, Nawras Bolbol vs. Bevándorlási és Állampolgársági<br />
Hivata, 17. juuni 2010.<br />
135 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, C-364/11, Abed El Karem El Kott jtvs. Bevándorlási és Állampolgársági Hivatal,<br />
19. detsember 2012.<br />
136 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Hida vs. Taani, nr 38025/02, 19. veebruar 2004.<br />
74
Change language