Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Varjupaiga määramine <strong>ja</strong> takistused väl<strong>ja</strong>saatmisele: põhilised küsimused<br />
taotle<strong>ja</strong> suhtes rakendatakse kohtlemist, mis on vastuolus <strong>Euroopa</strong> inimõiguste<br />
konventsiooni artikliga 3, kui ta Tuneesiasse tagasi saadetakse.<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Abdulle vs. Minister of Justice 99 leidis Malta tsiviilkohus, et Malta<br />
poolt <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong>te tagasisaatmine Liibüasse, kus nad vangistati <strong>ja</strong> neid piinati,<br />
rikkus <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni artiklit 3 <strong>ja</strong> Malta põhiseaduse<br />
artiklit 36.<br />
3.1.1. Riski laad vastavalt ELi õigusele<br />
ELi õiguse kohaselt kaitseb kvalifikatsioonidirektiiv tagasisaatmise eest. Isikutel on õigus<br />
pagulasseisundile (vt 2. ptk seisundi <strong>ja</strong> seotud dokumentatsiooni kohta), kui neid ähvardab<br />
tagakiusamine 1951. aasta Genfi konventsiooni artikli 1 A tähenduses. Kvalifikatsioonidirektiivi<br />
artikli 9 kohaselt peab tagakiusamine<br />
a) olema olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et see kujutaks endast põhiliste<br />
inimõiguste rasket rikkumist, eelkõige nende õiguste rikkumist, mille suhtes<br />
ei saa teha <strong>Euroopa</strong> inimõiguste <strong>ja</strong> põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 15<br />
lõike 2 alusel erandit, või<br />
b) olema kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist, mis on<br />
piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis a.<br />
Kvalifikatsioonidirektiivi artiklis 9 täpsustatakse, et tagakiusamist võib esineda eri kujul,<br />
sealhulgas füüsiline <strong>ja</strong> vaimne vägivald, haldus- või õigusmeetmed (näiteks seadused,<br />
millega keelustatakse homoseksuaalsus või usuvabadus), samuti „soost lähtuvad või<br />
laste vastu suunatud teod”. Näiteks võib lugeda inimkaubanduse ohvrid tagakiusamise<br />
all kannata<strong>ja</strong>teks. Tagakiusamise eri kujud <strong>ja</strong> eespool loetletud teod peavad vastama<br />
viiele tagakiusamise põhjusele, mis tulenevad 1951. aasta Genfi konventsioonist: rass,<br />
rahvus, usk, sotsiaalsesse gruppi kuulumine <strong>ja</strong> poliitilised veendumused. Need viis tagakiusamise<br />
põhjust sisalduvad kvalifikatsioonidirektiivi artiklis 10, mille ümbersõnastatud<br />
versioonis nõutakse sõnaselgelt soolise identiteedi arvestamist, et teha kindlaks kuulumine<br />
teatud sotsiaalsesse rühma.<br />
99 Malta, Abdul Hakim Hassan Abdulle Et vs. Ministry tal-Gustizz<strong>ja</strong> u Intern Et, Qorti Civili Prim’Awla<br />
(Gurisdizzjoni Kostituzzjonali), nr 56/2007, 29. november 2011.<br />
63