Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
Põhipunktid<br />
Põhipunktid ELi õiguse <strong>ja</strong> <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta alusel<br />
• Tunnustatud riiki sisenemise või seal viibimise õigus on enamasti eelduseks kõigile sotsiaalsetele<br />
õigustele ligipääsule (vt sissejuhatus 8. peatükile).<br />
• Sotsiaalsete õiguste põhikomponendid peavad olema kättesaadavad kõigile territooriumil<br />
viibivatele isikutele (vt viited ebaseaduslikus olukorras rända<strong>ja</strong>tele <strong>ja</strong>otistes 8.2–8.6).<br />
• Mida lähemal on rända<strong>ja</strong> olukord riigi enda kodanike omale, seda kaalukamad peavad<br />
olema kodakondsuse tõttu diskrimineerimise alused (vt sissejuhatus 8. peatükile).<br />
• Paljude ELi põhiõiguste harta õiguste kohaldamine on piiratud ainult liikmesriigi kodanike<br />
<strong>ja</strong> seal seaduslikult viibivate isikutega (vt <strong>ja</strong>otis 8.1).<br />
• <strong>Euroopa</strong> sotsiaalhartaga kaitstakse ma<strong>ja</strong>nduslike <strong>ja</strong> sotsiaalsete õiguste kogu, mille<br />
rakendamine on põhimõtteliselt piiratud <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta osalisriigi kodanikega, kes<br />
viibivad teise <strong>Euroopa</strong> sotsiaalharta osalisriigi territooriumil. <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooniga<br />
on siiski sellesse tehtud mõned erandid olukorras, kus see puudutab laste<br />
eluaset (vt <strong>ja</strong>otis 8.4) <strong>ja</strong> tervishoiuteenuseid (vt <strong>ja</strong>otis 8.5).<br />
Ma<strong>ja</strong>ndusõigused ELi õiguse alusel<br />
• Ligipääs tööturule võib olla piiratud, kuid alates sellest, kui inimene on kas seaduslikult või<br />
ebaseaduslikult tööle asunud, tuleb järgida tööõiguste põhinõudeid (vt <strong>ja</strong>otis 8.2).<br />
• Kolmandate riikide kodanike tööturule ligipääsu aste oleneb sellest, millisesse kategooriasse<br />
nad kuuluvad (vt <strong>ja</strong>otis 8.1).<br />
• EMPi riikide kodanike õigustatud pereliikmetel on sama ligipääs tööturule nagu ELi liikmesriigi<br />
kodanikel (vt <strong>ja</strong>otis 8.2.1).<br />
• Türgi kodanikud saavad kasu Ankara lepingu lisaprotokolli artikli 41 status quo klauslist,<br />
mis keelab liikmesriikidel neile uusi piiranguid kehtestada (vt <strong>ja</strong>otis 8.2.4).<br />
• Varjupaigataotle<strong>ja</strong>tele, kelle taotluse otsus on veel esimese astme menetluses, tuleb<br />
anda ligipääs tööturule hiljemalt üheksa kuud (Iirimaa <strong>ja</strong> Ühendkuningriigi puhul üks<br />
aasta) pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist (vt <strong>ja</strong>otis 8.2.7).<br />
• Tööand<strong>ja</strong> sanktsioonide direktiiviga kehtestatakse karistused ebaseaduslikus olukorras<br />
rända<strong>ja</strong>te töölevõtmise eest ning see annab rända<strong>ja</strong>tele õiguse sisse nõuda maksmata<br />
töötasu <strong>ja</strong> pakub veel mõnda laadi kaitset väärkohtlemise olukorras rända<strong>ja</strong>tele (vt<br />
<strong>ja</strong>otis 8.2.8).<br />
Haridus (vt <strong>ja</strong>otis 8.3).<br />
• <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni protokolli nr 1 artikli 2 järgi ei tohi kellelegi keelata<br />
õigust haridusele. Kõrgematel haridustasemetel on liikmesriikidel teatud piirangute kehtestamiseks<br />
siiski laiem otsustusõigus.<br />
204