Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Varjupaiga määramine <strong>ja</strong> takistused väl<strong>ja</strong>saatmisele: põhilised küsimused<br />
rahvusvahelise kaitse taotlused; nende isikute taotluste uurimiseks, kes esitasid taotluse<br />
ühes ELi liikmesriigis <strong>ja</strong> siirdusid seejärel teise liikmesriiki, on kriteeriumid tähtsuse järgi<br />
järjestatud <strong>ja</strong> selle alusel määratakse taotluse läbivaatamise eest vastutav liikmesriik.<br />
Lähtutakse ümberlükatavast eeldusest, et kõik Dublini määrust kohaldavad <strong>ja</strong> ELi põhiõiguste<br />
hartat <strong>ja</strong> <strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni täitvad riigid on turvalised.<br />
Dublini määruses loetletud mitmesuguste kriteeriumide alusel on tavaliselt määratud<br />
taotluse läbivaatamise eest vastutavaks riigiks see riik, kes vastutab taotle<strong>ja</strong> lubamise<br />
eest siseneda ühisele alale (Dublini määruse 3. ptk). Tegemaks kindlaks, millise<br />
riigi kaudu isik sisenes, võetakse saabumisel sõrmejäljed <strong>ja</strong> sisestatakse need Eurodaci<br />
andmebaasi (vt Eurodaci määrus, (EL) nr 603/2013), millele on kõigil Dublini määrust<br />
kohaldavatel riikidel juurdepääs. Näiteks kui <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong> saabub riiki A <strong>ja</strong> esitab<br />
<strong>varjupaiga</strong>taotluse ning talt võetakse sõrmejäljed, kuid seejärel reisib ta riiki B, võrreldakse<br />
sõrmejälgi riigis B nendega, mis võeti riigis A; riik B peaks nüüd kohaldama Dublini<br />
kriteeriumeid, et teha kindlaks, kas <strong>varjupaiga</strong>taotluse peab läbi vaatama riik B või riik A.<br />
Riigid peavad tagama, et isikut ei saadetaks tagasi ELi liikmesriiki, milles on süstemaatilisi<br />
puudujääke <strong>varjupaiga</strong>- <strong>ja</strong> vastuvõtusüsteemis. Teatud juhtudel, mis põhjustab ELi põhiõiguste<br />
harta raske rikkumise, võib see viia selleni, et riigid peavad vaatama taotluse<br />
läbi, ehkki Dublini määruse järgi ei ole see nende ülesanne.<br />
Näide: N.S. <strong>ja</strong> M.E. liidetud kohtuas<strong>ja</strong>des 141 tegi <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus eelotsuse selle<br />
kohta, kas riik võib olla teatavatel as<strong>ja</strong>oludel kohustatud taotlust läbi vaatama vastavalt<br />
Dublini määruse artikli 3 lõike 2, suveräänsusklauslile, isegi kui Dublini kriteeriumide<br />
kohaselt on see kohustus teisel ELi liikmesriigil. Kohus selgitas, et ELi<br />
liikmesriigid peavad tegutsema kooskõlas ELi põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõiguste<br />
<strong>ja</strong> printsiipidega, kui nad kasutavad artikli 3 lõike 2 kohast kaalutlusõigust.<br />
Seega ei või liikmesriigid <strong>varjupaiga</strong>taotle<strong>ja</strong>t anda üle liikmesriiki, kes on määruse<br />
tähenduses vastutav, kui tõenditest nähtub – <strong>ja</strong> liikmesriik peab olema sellest teadlik<br />
–, et nimetatud riigis on <strong>varjupaiga</strong>menetluses <strong>ja</strong> vastuvõtutingimustes süsteemseid<br />
puudusi, mis võivad endast kujutada harta artikli 4 rikkumist (piinamise keeld).<br />
See kohustab liikmesriike ühtlasi uurima muid määruse kriteeriumeid <strong>ja</strong> tegema<br />
kindlaks, kas <strong>varjupaiga</strong>taotluse läbivaatamise eest vastutab mõni teine liikmesriik.<br />
Kui mõne teise liikmesriigi kindlakstegemine ei ole võimalik või vastav menetlus<br />
141 <strong>Euroopa</strong> Liidu Kohus, liidetud kohtuas<strong>ja</strong>d C-411/10 <strong>ja</strong> C-493/10, N.S. vs. Secretary of State for the Home<br />
Department <strong>ja</strong> M.E. jt vs. Refugee Applications Commissioner & Minister for Justice, Equality and Law<br />
Reform, 21. detsember 2011.<br />
77