Euroopa varjupaiga- piiri- ja sisserändeõiguse käsiraamat
1p7iVcP
1p7iVcP
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Euroopa</strong> <strong>varjupaiga</strong>-, <strong>piiri</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sisserändeõiguse</strong> <strong>käsiraamat</strong><br />
sama maksusüsteem, mis laieneb ka mis tahes direktiiviga otseselt reguleeerimiata<br />
immigratsioonireeglitest tulenevale kasule. 236<br />
<strong>Euroopa</strong> inimõiguste konventsiooni alusel on kohus kaalunud arvukalt juhtumeid, kus<br />
on keeldutud andmast viisat maha jäänud abikaasadele, lastele või eakatele sugulastele,<br />
kellega taotle<strong>ja</strong> oli varem välisriigis perekonnana elanud.<br />
Maha jäänud abikaasadele rakendatakse paljusid perekonna riigis viibimise seadustamise<br />
argumente, mille on tõstatanud <strong>Euroopa</strong> Nõukogu liikmesriigid <strong>ja</strong> heaks kiitnud<br />
<strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, ka perekonna taasühendamise juhtumite puhul. <strong>Euroopa</strong><br />
Nõukogu liikmesriikides elavad residentidest abikaasad, kes on sõlminud abielu välismaal<br />
viibiva partneriga, võivad olla sunnitud riigist lahkuma, kui nad ei ole võimelised<br />
tõestama, et neil on selleks tõsised takistused, eriti kui nad oleksid pidanud olema rangetest<br />
immigratsioonireeglitest teadlikud. Liikmesriikidel puudub kohustus austada abielupaaride<br />
valikut teatud riigis viibida või võimaldada riigist väl<strong>ja</strong>st pärit abikaasadel riiki<br />
elama asuda. Kui mõni liikmesriik otsustab aga jõustada seadused, mis annaksid teatud<br />
rända<strong>ja</strong>gruppidele õiguse oma abikaasaga taasühineda, siis peab see toimuma <strong>Euroopa</strong><br />
inimõiguste konventsiooni artikli14 diskrimineerimisvastase põhimõtte järgi. 237<br />
Rändel jäetakse sageli maha lapsed: kui vanemad rändavad sisse vastuvõtvasse riiki,<br />
jäetakse lapsed sageli maha vanavanemate või teiste sugulaste hoolde, kuni juriidiline,<br />
sotsiaalne <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslik olukord on kindlam <strong>ja</strong> lapsed on võimalik endaga kaasa tuua.<br />
Seda tüüpi juhtumite puhul oleneb <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohtu käsitlus suuresti iga üksikjuhtumi<br />
konkreetsetest as<strong>ja</strong>oludest.<br />
Näide: kohtuas<strong>ja</strong>s Gül vs. Šveits 238 jäeti väike laps alguses Türki sugulaste juurde, kui<br />
tema isa <strong>ja</strong> ema Šveitsi sisse rändasid. Kui ema tulekahjus rängalt viga sai, anti talle<br />
Šveitsis viibimiseks humanitaarsetel kaalutlustel elamisluba, kuna ametiasutuste<br />
hinnangul ohustanuks Türki naasmine sel a<strong>ja</strong>l tema füüsilist heaolu. Seetõttu pakuti<br />
elamisluba ka tema abikaasale, et viimane saaks koos temaga riiki jääda. Nad esitasid<br />
taotluse maha jäänud lapse endaga taasühendamiseks, kuid hoolimata sellest,<br />
et mõlemal vanemal oli Šveitsis seaduslik elamisluba, ei võimaldanud nende seisund<br />
perekonna taasühinemist. Võttes arvesse selle juhtumi iseärasusi <strong>ja</strong> as<strong>ja</strong>olusid,<br />
leidis <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, et puudub arvestatav põhjus, mis takistaks tervel<br />
236 <strong>Euroopa</strong> Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) kohus, Clauder, nr E-4/11, 26. juuli 2011, punkt 44.<br />
237 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Hode <strong>ja</strong> Abdi vs. Ühendkuningriik, nr 22341/09, 6. november 2012,<br />
punktid 43–55.<br />
238 <strong>Euroopa</strong> Inimõiguste Kohus, Gül vs. Šveits, nr 23218/94, 19. veebruar 1996.<br />
124
Change language