27.01.2015 Views

Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu - Ministerio de Educación

Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu - Ministerio de Educación

Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu - Ministerio de Educación

SHOW MORE
SHOW LESS
  • No tags were found...

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Kunanka,¿imatatakninki<br />

2.s.cosa,objeto. Maykanpash kak.<br />

Yachanawasipikaimakunatiyan.<br />

imamanta [imamaŋta, imamaŋda, imamunda]<br />

adv. amz. ¿porqué Imarayku, ima<br />

nishpa tapunkapak shimi.<br />

¿Imamantatakwarmikunakayalliwacharin<br />

imashi imashi [imaši, imaši] expresión<strong>de</strong><br />

adivinanza. Mana riksishkakunata tapuy.<br />

Imashi, imashi,punchakachushak,tutaka<br />

chichu. (chaykawasimi).<br />

imashnaray [imašnaray, imanaray] exp.<br />

amz. muletilla<strong>de</strong>lhabla. Shutita kunkashpa<br />

rimay.<br />

Imashnaray,chayrunakapiñachu,kushichu<br />

kan<br />

Sin. Imashti.<br />

imashti [imašti] exp. muletilla. Shutita kunkashpa<br />

ri may.<br />

Imashtika ¿shamurkachu<br />

Sin. Imashnaray.<br />

impayana [imbayana, iŋbayana] v. estar<br />

<strong>de</strong>primido física y espiritualmente. Unkushkashina,<br />

llakikunamanta kalakyashka kawsay.<br />

Paykamamawañushkamantaimpayarka.<br />

2. resentirse. Piñarishka tukushpa sakiriy.<br />

Yachachikrimashkamantawawakaimpayakun.<br />

Sin. 1 Hamallina, kalakyana; 2 nanakyana.<br />

inchik [iŋžix] s. amz. maní. Ñutu panka yuk,<br />

allpa ukupi muyu ta aparik uchilla kiwa.<br />

Raymipika kuy aychata inchikwanmi<br />

kararka.<br />

inka [iŋga, iŋka] s. emperador,rey,suprema<br />

autoridad. Ñawpa pachapi tukuyta kamak<br />

apu.<br />

Españarunakunashamushpawañuchishkamantamimanainkatakacharinchikchu.<br />

inku [iŋgu, iŋku] s. carnero. Chusku kachuyuk<br />

llama.<br />

Pedromashikainku llamatamiyayapakcharin.<br />

inlli [iŋl y i] adj. amz. tibio,caliente. Kunuklla<br />

yaku.<br />

Chiri tutamantaka inlli yakuwan ñawita mayllanchik.<br />

Sin. Ku nuk.<br />

intunA<br />

2. s. carneamedioasar. Ninapi ashalla kusarishka<br />

aycha.<br />

Inlli aychatakawakaychinapimisakin.<br />

inta [iŋta, iŋda] s. amz. inflamaciónporheridas,golpesypicaduras.<br />

Aychapi pu ka muyukuna<br />

llukshishpa ruparik unkuy.<br />

Inta nanaymichuspikanishkamantahapirka.<br />

inta [iŋta, iŋda] s. amz. tizón, leña con<br />

fuego. Tullpamanta surkushka ninayuk yanta.<br />

Yanatutapika inta ninakaspiwanllamipurinchik.<br />

inti [iŋti, iŋdi] s. sol. Kay pachata achikyachishpa<br />

rupaywan kunukta kuk.<br />

Yayaintiparupaykamaymutsuymikawsaypakkakan.<br />

inti (

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!