Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu - Ministerio de Educación
Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu - Ministerio de Educación
Yachakukkunapa Shimiyuk Kamu - Ministerio de Educación
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Kunanka,¿imatatakninki<br />
2.s.cosa,objeto. Maykanpash kak.<br />
Yachanawasipikaimakunatiyan.<br />
imamanta [imamaŋta, imamaŋda, imamunda]<br />
adv. amz. ¿porqué Imarayku, ima<br />
nishpa tapunkapak shimi.<br />
¿Imamantatakwarmikunakayalliwacharin<br />
imashi imashi [imaši, imaši] expresión<strong>de</strong><br />
adivinanza. Mana riksishkakunata tapuy.<br />
Imashi, imashi,punchakachushak,tutaka<br />
chichu. (chaykawasimi).<br />
imashnaray [imašnaray, imanaray] exp.<br />
amz. muletilla<strong>de</strong>lhabla. Shutita kunkashpa<br />
rimay.<br />
Imashnaray,chayrunakapiñachu,kushichu<br />
kan<br />
Sin. Imashti.<br />
imashti [imašti] exp. muletilla. Shutita kunkashpa<br />
ri may.<br />
Imashtika ¿shamurkachu<br />
Sin. Imashnaray.<br />
impayana [imbayana, iŋbayana] v. estar<br />
<strong>de</strong>primido física y espiritualmente. Unkushkashina,<br />
llakikunamanta kalakyashka kawsay.<br />
Paykamamawañushkamantaimpayarka.<br />
2. resentirse. Piñarishka tukushpa sakiriy.<br />
Yachachikrimashkamantawawakaimpayakun.<br />
Sin. 1 Hamallina, kalakyana; 2 nanakyana.<br />
inchik [iŋžix] s. amz. maní. Ñutu panka yuk,<br />
allpa ukupi muyu ta aparik uchilla kiwa.<br />
Raymipika kuy aychata inchikwanmi<br />
kararka.<br />
inka [iŋga, iŋka] s. emperador,rey,suprema<br />
autoridad. Ñawpa pachapi tukuyta kamak<br />
apu.<br />
Españarunakunashamushpawañuchishkamantamimanainkatakacharinchikchu.<br />
inku [iŋgu, iŋku] s. carnero. Chusku kachuyuk<br />
llama.<br />
Pedromashikainku llamatamiyayapakcharin.<br />
inlli [iŋl y i] adj. amz. tibio,caliente. Kunuklla<br />
yaku.<br />
Chiri tutamantaka inlli yakuwan ñawita mayllanchik.<br />
Sin. Ku nuk.<br />
intunA<br />
2. s. carneamedioasar. Ninapi ashalla kusarishka<br />
aycha.<br />
Inlli aychatakawakaychinapimisakin.<br />
inta [iŋta, iŋda] s. amz. inflamaciónporheridas,golpesypicaduras.<br />
Aychapi pu ka muyukuna<br />
llukshishpa ruparik unkuy.<br />
Inta nanaymichuspikanishkamantahapirka.<br />
inta [iŋta, iŋda] s. amz. tizón, leña con<br />
fuego. Tullpamanta surkushka ninayuk yanta.<br />
Yanatutapika inta ninakaspiwanllamipurinchik.<br />
inti [iŋti, iŋdi] s. sol. Kay pachata achikyachishpa<br />
rupaywan kunukta kuk.<br />
Yayaintiparupaykamaymutsuymikawsaypakkakan.<br />
inti (