Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
sellised tsükkeltoimelised võimasinad, milles koore mehaaniliseks töötluseks kasutatakse<br />
kirnus pöörlevat segistit.<br />
Pidevtoimelistes masinates mõjutavad koort väga kiirelt pöörleva segisti labad (joonis 51B).<br />
Labade <strong>ja</strong> kokkulöömissilindri seina vahelt läbi minevas koores tekkivate rõhumuutustega<br />
kaasneb võitera teke. Kui tsükkeltoimelistes masinates kulub võitera moodustumiseni umbes<br />
25 minutit, siis pidevtoimelistes masinates kulub selleks alla minuti. Koore kokkulöömisel<br />
tekkinud võiterad ei kujuta endast homogeenseid rasvakogumeid. Nendes on lisaks rasva<br />
pidevale faasile hulgaliselt terveks jäänud rasvakuulikesi. Ka rasvakuulikeste kilemater<strong>ja</strong>l<br />
jääb <strong>osa</strong>liselt võiterasse ning vaid umbes pool sellest siirdub petti. Samuti leidub võiterades<br />
õhumullikesi <strong>ja</strong> petipiisku.<br />
Järelejäävast koore vee<strong>osa</strong>st moodustub pett ehk võipiim. Võivalmistamisel saadava peti<br />
kogus on arvutatav koore- <strong>ja</strong> võikoguse vahena. Peti koostist mõjutavad koore koostis,<br />
kokkulöömise efektiivsus <strong>ja</strong> võitera pesemisel lisanduv vee hulk. Peti põhikomponendiks<br />
ongi vesi, mis moodustab petist umbes 90–91%. Ülejäänud koostis<strong>osa</strong>d, väl<strong>ja</strong> arvatud rasv,<br />
leiduvad petis ligikaudu samas proportsioonis kui <strong>piima</strong>s.<br />
A<br />
B<br />
Joonis 51. Koore mehaaniline mõjutamine: A – tsükkeltoimelises, B – pidevtoimelises<br />
võimasinas, 1 – koor, 2 – põrkelauad, 3 – raamsegisti, 4 – survetsoon, 5 – hõrendustsoon<br />
Petist valmistatakse enamasti hapendatud jooki, mille toiteväärtust hinnatakse kõrgeks fosfolipiidide<br />
suure sisalduse tõttu. Tööstusliku toorainena hinnatakse enam rõõska petti.<br />
Hapukoore kokkulöömisel saadava peti happesus on kõrge <strong>ja</strong> seda on töötlemiseks tülikas<br />
kasutada. Sellisel juhul saab seda aga tarvitada näiteks loomasöödana.<br />
Või valmistamisel eraldatakse pett pärast võitera moodustumist. Peti eraldamisel ei välju<br />
kogu veefaas, vaid <strong>osa</strong> sellest jääb võitera sisse <strong>ja</strong> küllalt rohkesti ka terade vahele (joonis<br />
117
Change language