Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Mastiiti tekitavaid mikroobe pole lüpsiseadmete pindadelt leitud, kuigi strepto- <strong>ja</strong><br />
stafülokokid võivad <strong>piima</strong>ga läbida vastava süsteemi.<br />
Pesulahustega pesemisel 70 °C juures võivad ellu jääda vaid termoresistentsed mikroobud.<br />
Kui temperatuur on mõnevõrra madalam, siis domineerivateks mikroobideks võivad saada<br />
GNPB, mikrokokid, streptokokid <strong>ja</strong> Bacillus spp. GNPB juures esinevad põhiliselt colilaadsed<br />
bakterid, seda juhul, kui kuumtöötlemine pole olnud efektiivne <strong>ja</strong> seadmete <strong>osa</strong>sid<br />
pole korralikult pestud.<br />
Madalamatel temperatuuridel (40−50 °C) pesulahuse kasutamisel esineb lüpsiseadmetel<br />
heterogeenne mikrofloora. Domineerivamateks mikroobideks on mikro- <strong>ja</strong> streptokokid,<br />
GNPB <strong>ja</strong> spoore mittemoodustavad bakterid. Toodud mikroobidest on ülekaalus üks või kaks<br />
gruppi. Lüpsiseadmetes on mikroobid tavapäraselt püsiva kooslusega, kuid nad võivad<br />
aega<strong>ja</strong>lt ka varieeruda.<br />
Mikroobide üldarv <strong>piima</strong><strong>ja</strong>hutustankides on lüpsiseadmetega võrreldes madalam <strong>ja</strong><br />
termoresistentseid mikroobe on samuti vähem. See on tingitud sellest, et termoresistentsed<br />
mikroobid madalatel temperatuuridel ei paljune. Seevastu esineb aga rohkem GNPB <strong>ja</strong><br />
psührotroofe.<br />
Torusse lüpsmine<br />
Varasematel aastatel kasutati torude desinfitseerimiseks kuuma auru, tänapäeval asendab seda<br />
põhiliselt CIP-(Cleaning in Place) süsteem, kuigi on leitud, et see süsteem ei ole alati nii<br />
tõhus, kui steriliseerimine auruga. CIP-süsteemi efektiivsust mõjutab steriliseerimisel<br />
kasutatav temperatuur, steriliseerimise aeg, keemiliste desinfektantide kontsentratsioon <strong>ja</strong><br />
surve.<br />
Lüpsiseadmed saastuvad mikroobidega põhiliselt valesti ühendatud <strong>osa</strong>de <strong>ja</strong> pumba a<strong>ja</strong>statuse<br />
tõttu. Vähem tähtsam pole ka temperatuurirežiim <strong>ja</strong>/või desoainete kontsentratsioon.<br />
Tulemus on parem, kui lüpsiseadmed puhastada kuuma desolahusega kaks korda päevas, mis<br />
takistab <strong>piima</strong>jääkide kogunemist lüpsisüsteemi <strong>ja</strong> seeläbi ka mikroobide paljunemist.<br />
Ühekordne desolahusega loputamine, mida tehakse kord päevas lüpsijärgselt <strong>ja</strong> pärast<br />
pestakse külma veega, ei anna nii head tulemust.<br />
38