Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
P<strong>II</strong>MATOODETE KLASSIFIKATSIOON<br />
<strong>Piim</strong>atooteid on <strong>ja</strong>otatud mitmesugustesse klassidesse juba mitmesa<strong>ja</strong> aasta jooksul. Va<strong>ja</strong>dus<br />
selle järele tekkis siis, kui taludes valmistatud tooteid hakati müüma linnades ning ost<strong>ja</strong>tel<br />
tekkis õigustatud huvi, mida mingi toode sisaldab <strong>ja</strong> kuidas seda valmistatakse. Eriti oluliseks<br />
on see aga muutunud rahvusvahelise kaubanduse seisukohast. Toodete ametlik klassifitseerimine<br />
on va<strong>ja</strong>lik ka selleks, et kaitsta pika valmistamistraditsiooniga innovaatilisi<br />
tooteid. Ülemaailmselt on mitmed traditsioonilised tootegrupid defineeritud Codex<br />
Alimentariuses, mida arendab ÜRO Toidu- <strong>ja</strong> Põlluma<strong>ja</strong>ndusorganisatsioon (FAO). Sellega<br />
liitunud riigid kohustuvad oma seadusandlikes aktides lähtuma Codex Alimentariuses<br />
sätestatust. Euroopa Liidus on täiendavalt kehtestatud hulgaliselt toidutootmisega seotud <strong>ja</strong><br />
liikmesriikidele kohustuslikke direktiive. Osa liikmesmaadest on oma toidutoot<strong>ja</strong>tele<br />
kehtestanud veel täiendavaid seadusi <strong>ja</strong> regulatsioone. Enamikus neist tuginetakse<br />
kokkulepitud toiduainete klassifikatsioonidele. Innovaatilistele toodetele pakub kaitset nn<br />
Nizza klassifikatsioon (patendid, kaubamärgid jms).<br />
Eestis toetutakse ametlikes dokumentides põhiliselt ELis kasutusel olevale toiduainete<br />
klassifikatsioonile. Tavakasutuses tuleb aga sageli ette erisusi olenevalt sellest kas tegemist<br />
on tarbi<strong>ja</strong>le suunatud nn kaubandusliku, töötlemise tehnoloogilisi eripärasid arvestava või<br />
muu terminoloogiaga. Lisaks on selgitatud erinevusi ka Eurocode 2 klassifikatsiooniga, mida<br />
Euroopa Liidus ollakse juurutamas kaubandusliku toiduainete nomenklatuurina. Samuti<br />
esineb Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide või nõukogude a<strong>ja</strong>st pärit <strong>ja</strong>otuse kasutamist ning<br />
<strong>osa</strong>lt ka lihtsalt kooskõlastamata termineid. See seadis ka käesoleva mater<strong>ja</strong>li koosta<strong>ja</strong>d raske<br />
valiku ette. Rangelt normdokumentidest lähtumine võinuks omakorda külvata täiendavat<br />
segadust. Seetõttu pakume selles klassifikatsiooni, milles on lähtutud <strong>piima</strong>töötle<strong>ja</strong>te poolt<br />
tavapraktikas enamkasutavast <strong>piima</strong>toodete <strong>ja</strong>otusest.<br />
<strong>Piim</strong>atoodete põhigrupid:<br />
Täis<strong>piima</strong>tooted<br />
o Joogipiim – töötlemata <strong>ja</strong> töödeldud piim, mille hulka kuuluvad erineva<br />
rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud (UHT) jne <strong>piima</strong>d. Eestis<br />
arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud <strong>piima</strong>d, kondenspiim,<br />
<strong>piima</strong>pulber, atsidofiilpiim, modifitseeritud piim, vadak <strong>ja</strong> pett, mis Eurocodenomenklatuuri<br />
kohaselt kuuluvad töödeldud <strong>piima</strong>de hulka.<br />
42
Change language