Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Abiks väikekäitlejale II osa. Piim ja piima töötlemine - Maheklubi
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kampülobakterite <strong>ja</strong> Listeria monocytogenes`e esinemine toor<strong>piima</strong>s<br />
Listeria monocytogenes`t võib leida kõik<strong>ja</strong>lt ümbritsevast keskkonnast. See bakteriliik võib<br />
esineda ka <strong>piima</strong>kar<strong>ja</strong>s. Toor<strong>piima</strong>s esineb teda siiski suhteliselt harva. Paljuneb<br />
temperatuurivahemikus 1−45 °C. Üheks põhiliseks saasteallikaks on ebapuhtad seadmed.<br />
Samuti võivad saastumise esile kutsuda tööta<strong>ja</strong>d, kes eiravad hügieeninõudeid.<br />
Pastöriseerimise käigus hävineb aga kiiresti. Listeria spp. arvukus võib kasvada temperatuuril<br />
20 °C 12 tunni jooksul 10 000-kordselt. Bakterite sisaldus sõltub ka toor<strong>piima</strong> algsest<br />
saastatusest selle mikroorganismiga. Listerioosi ärahoidmiseks tuleks piim <strong>ja</strong>hutada vähemalt<br />
4 °C-ni või alla selle. Seega aitavad ohtu ennetada seadmete kontaktpindade puhtana<br />
hoidmine, pastöriseerimisrežiimi ning hügieeninõuete järgimine.<br />
Kampülobakterid on ühed levinumad toidumürgistusi põhjustavad toidupatogeenid. Inimesele<br />
on levinumateks kampülobakterite allikateks toorpiim <strong>ja</strong> töötlemata joogivesi. Terved veised<br />
võivad sageli olla kampülobakterite kand<strong>ja</strong>ks <strong>ja</strong> neilt edasi kanduvad need mikroobid ka<br />
toor<strong>piima</strong>. Pastöriseerimise käigus hävitatakse nad kiiresti. Toor<strong>piima</strong>s need bakterid ei<br />
paljune, kuid kui nende sisaldus on vähemalt 500 bakterirakku milliliitris, siis see võib olla<br />
inimese nakatumiseks piisav doos. Need mikroorganismid võivad põhjustada inimestel<br />
enteriiti. Toor<strong>piima</strong> saasteallikaks võivad olla väl<strong>ja</strong>heited, kuid välistatud pole ka saastumine<br />
põletikulisest udarast. Kampülobakterite poolt põhjustatud mastiidi korral võib C. jejuni<br />
sisaldus suureneda 10 4 PMÜ/ml. Madalad temperatuurid pigem soodustavad nende bakterite<br />
elus püsimist.<br />
Mikroobne saastumine udara pinnalt<br />
Mikroobidega saastunud udara pind mõjutab oluliselt <strong>piima</strong> mikrobioloogilist kvaliteeti.<br />
Tugevasti saastunud pind võib mikroobide üldarvu <strong>piima</strong>s suureneda kuni 1x10 5 PMÜ/ml.<br />
Loomade allapanus, eriti talvisel a<strong>ja</strong>l, võib mikroobide üldarv olla vahemikus<br />
10 8 −10 10 PMÜ/g (tabel 4), seda isegi siis, kui allapanu mater<strong>ja</strong>l on suhteliselt kuiv <strong>ja</strong> puhas.<br />
Määrdunud allapanust kleepuvad erinevad <strong>osa</strong>kesed tugevasti, sageli märkamatult, udara<br />
pinnale. Seetõttu tuleks vana allapanu asendada aegsasti uuega. Toor<strong>piima</strong> bakteriaalne<br />
saastumine nisade pinnalt võib olla suhteliselt suur, eriti siis, kui nisasid põh<strong>ja</strong>likult ei<br />
puhastata.<br />
32
Change language