Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
O <strong>le</strong> Tusi e Lua a <strong>le</strong> Aposetolo o Paulo i Tesalonia<br />
“Ina ne’i vave luluina o outou<br />
loto, pe faaatuatuva<strong>le</strong>ina i se<br />
agaga, po o se upu, poo se<br />
tusi” (f.2)<br />
“Aua ne’i faasese se tasi ia te<br />
outou” (f.3).<br />
Talanoaina <strong>le</strong> taua o perofeta i <strong>le</strong> fesoasoani mai <strong>le</strong>a ia te i tatou<br />
e sauniuni mo <strong>le</strong> Toe Afio Faalua Mai. Fesili: E faapefea ona<br />
latou fesoasoani? Faamalamalama atu o <strong>le</strong> a e faitauina ni tala<br />
se tolu o ni mea na tutupu pe o ni tala faataitai ma ta’u atu i <strong>le</strong><br />
vasega ina ia latou mafaufau pe o <strong>le</strong> a <strong>le</strong> mea o <strong>le</strong> a latou faia<br />
i tulaga faapea.<br />
Tala Faatusa E Aoao Mai Ai 1: O se tamaititi i lau vasega<br />
seminare ua faaalia se popo<strong>le</strong>ga e uiga i ni mea na ia faalogo<br />
i ai e tusa ai ma <strong>le</strong> Toe Afio Faalua Mai. Na ia fia iloa pe o lava<br />
<strong>le</strong> taimi mo ia e sauni ai mo se misiona, kolisi, faaipoipoga, ma<br />
se fanau. O <strong>le</strong> a sau tali ia te ia? Talanoaina a latou tali, ona<br />
tuuina atu <strong>le</strong>a o <strong>le</strong> faamatalaga <strong>le</strong>nei a Elder Boyd K. Packer:<br />
Fesili:<br />
Aua ne’i faapopo<strong>le</strong>ina i<br />
aoaoga sese e te faalogo i ai,<br />
ae faalogo na o i latou o loo<br />
i ai <strong>le</strong> pu<strong>le</strong>.<br />
Ia faaeteete ia i latou<br />
e aoaoina mai mataupu<br />
faavae sese.<br />
“O mea uma ua ou aoao mai i faaaliga ma lo’u olaga<br />
ua faamautuina ai ia te a’u o loo te<strong>le</strong> <strong>le</strong> taimi mo oe<br />
e sauniaina ai ma <strong>le</strong> faaeteete mo se olaga umi.<br />
“O <strong>le</strong> a sau se aso o <strong>le</strong> a e faafeagai ai ma se fanau<br />
talavou a oe lava ia. Ua tatau <strong>le</strong>na mo oe. I se taimi<br />
mulimuli ane, o <strong>le</strong> a e faamatanana ona fai fanau a lau<br />
fanau, ma o <strong>le</strong> a faapefea fo’i ona latou faia i fanau<br />
a a latou fanau. A fai o <strong>le</strong> a vave ona faamutaina se ola<br />
o se tasi, o se pogai <strong>le</strong>a e tatou te faia ai ia mea sa’o<br />
ma <strong>le</strong> moni” (Liahona, Me 1989, 59).<br />
• E faapefea i <strong>le</strong> manatu na faaalia e Elder Packer on avea ma<br />
faamafanafanaga?<br />
• O a ni lu’i e oo mai i <strong>le</strong> iloaina <strong>le</strong>a o <strong>le</strong> Toe Afio Faalua Mai<br />
o <strong>le</strong> a faataunuuina i se taimi atonu e mamao atu i <strong>le</strong><br />
lumana’i?<br />
Tala Faatusa e Aoao Mai Ai 2: Ua ta’u atu e sau uo na alu i se<br />
faeasaite ma na taua ai e <strong>le</strong> failauga sa fai lana miti e uiga i <strong>le</strong><br />
Toe Afio Faalua Mai. I <strong>le</strong>na miti na ta’uina atu ai ia te ia e aoao<br />
<strong>le</strong> Au Paia i mea uma e tatau ona latou faia ina ia latou saunia.<br />
O lau uo ua na <strong>le</strong>iloa pe na te faia <strong>le</strong> mea <strong>le</strong>a na taua i <strong>le</strong> lauga<br />
pe <strong>le</strong>ai. O <strong>le</strong> a sau faamatalaga o <strong>le</strong> a tuuina atu ia te ia?<br />
Talanoaina a latou tali ona tuuina atu <strong>le</strong>a o <strong>le</strong> faamatalaga<br />
<strong>le</strong>nei a Elder Boyd K. Packer:<br />
218<br />
“E maua e i tatou ia avanoa e maua ai ia faaaliga mo<br />
i tatou lava. A e ui i <strong>le</strong>a, e <strong>le</strong> mafai ona tatou mauaina<br />
ia faaaliga faatatau i mea e tatau ona fai e isi vagana<br />
ai ua uma ona valaauina faapitoa oe i se tofiga<br />
pu<strong>le</strong>faamalumalu. ...<br />
“E i ai ia taimi e fai mai ai nisi ua latou mauaina <strong>le</strong><br />
pu<strong>le</strong> e aoao ma tuuina atu ai faamanuiaga e aunoa<br />
ma se valaauina ma <strong>le</strong> faamanuiaina i <strong>le</strong> tofiga….<br />
“O <strong>le</strong> ala <strong>le</strong>na e puipuia te<strong>le</strong> ai e <strong>le</strong> Eka<strong>le</strong>sia ma <strong>le</strong><br />
faaeteete ia <strong>le</strong> taliaina o i latou ua valaauina i tofiga…<br />
ina ia silafia ai e tagata uma po o ai ua i ai <strong>le</strong> pu<strong>le</strong><br />
e aoao ma faamanuia.<br />
“O se aafiaga faa<strong>le</strong>agaga uiga ese atonu e <strong>le</strong> o se<br />
valaauga e faatonuina ai ia i si. O lo’u talitonuga<br />
maumaututu, o lagona uiga ese, e paia o mea patino<br />
tonu lava i <strong>le</strong> tagata lava ia ma e tatau ona tausia pea<br />
e ia” (Liahona, Ianuari 1989, 14–15).<br />
Fesili:<br />
• E tusa ai ma <strong>le</strong> faamatalaga a Elder Packer, o ai na te<br />
taliaina ia faaaliga mo <strong>le</strong> Eka<strong>le</strong>sia?<br />
• O ai e faamanuiaina i mea faa<strong>le</strong>agaga uiga ese na<br />
latou mauaina.?<br />
• O <strong>le</strong> fautuaga a ai e tatau ona tatou mulimuli ai?<br />
Tala Faatusa e Aoao Mai Ai 3: Ua sau i <strong>le</strong> fa<strong>le</strong> lou tuafafine ma<br />
<strong>le</strong> loto popo<strong>le</strong> aua ua logoina atu e lona faiaoga seminare faapea<br />
o faailoga o <strong>le</strong> Toe Afio Faalua Mai ua toetoe ona mae’a ona<br />
faataunuuina, o mala mata’utia ua oo mai, ma afai e <strong>le</strong><br />
faaputuina meaai a tagata o <strong>le</strong> Eka<strong>le</strong>sia e i’u ina ua tuai. O <strong>le</strong><br />
a sau tala e fai atu i si ou tuafafine mafatia? Talanoaina ma <strong>le</strong><br />
vasega a latou tali, ona tuuina atu <strong>le</strong>a o <strong>le</strong> faamatalaga <strong>le</strong>nei<br />
a Elder Neal A. Maxwell:<br />
“I <strong>le</strong> faasologa mai o <strong>le</strong> talafasolopito o <strong>le</strong> au Kerisiano,<br />
sa i ai lava nisi ua latou mata’ituina ia ni nai valoaga<br />
ae faagalo i isi, ma ua latou vave faia ai se faai’uga ua<br />
oo mai <strong>le</strong> Toe Afio Faalua Mai. I ona po nei, o loo ua<br />
tatou latalata atu i <strong>le</strong>na taimi mata’utia ma ua tatou<br />
i ai fo’i i <strong>le</strong>na lava mafatiaga e tasi….<br />
“I <strong>le</strong> uiga o nei apoapoaiga, ou te <strong>le</strong> solomuli lava i <strong>le</strong><br />
ta’u atu ua i ai ia ni nai faailoga—ae <strong>le</strong>’i uma mai—o<br />
lona uiga ua latalata mai ‘tausaga vevela’ (Mataio<br />
24:32). . . .<br />
“O tagata o <strong>le</strong> Eka<strong>le</strong>sia e <strong>le</strong> tatau ona popo<strong>le</strong> fua.<br />
E <strong>le</strong>ai se mea e tatau ai fua ona suia lo latou olaga mai<br />
i <strong>le</strong> sailia ma <strong>le</strong> fi<strong>le</strong>mu ma <strong>le</strong> amiotonu o o latou lava<br />
olaga.” (Liahona, Iulai 1988, 9, 10).