20.04.2013 Views

O le a le Feagaiga Fou?

O le a le Feagaiga Fou?

O le a le Feagaiga Fou?

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

O LE TUSI A LE APOSETOLO O PAULO I EPERU<br />

Tusitala ma <strong>le</strong> Aso: Talu mai <strong>le</strong> tausaga pe tusa ma <strong>le</strong> T.A. 400,<br />

na faapea o <strong>le</strong> tusi o Eperu i lona sau a’i na tusiaina e Paulo.<br />

Ae peitai, e i ai nisi o loo tuufesili pe o Paulo na tusiaina <strong>le</strong>nei<br />

Tusi ona o <strong>le</strong> ala o loo tusitusia ai ma <strong>le</strong> gagana e matua eseese<br />

lava mai i isi tusi a Paulo. I lona tulaga laute<strong>le</strong>, o loo taliaina<br />

e faapea afai e <strong>le</strong> o Paulo e ana tusitusiga, ae o manatu<br />

o a Paulo ia, ona o aoaoga faavae o loo i <strong>le</strong> Eperu o loo ogatasi<br />

ma mea o loo i isi tusi a Paulo.<br />

Ina ua faia e <strong>le</strong> Perofeta o Iosefa Samita se iloiloga musuia<br />

o <strong>le</strong> Tusi Paia sa <strong>le</strong> i tuufesili o ia pe o Paulo na tusiaina.<br />

Mo se faataitaiga, na aoao mai <strong>le</strong> Perofeta:<br />

“Na faapea mai Paulo i lana tusi i <strong>le</strong> au uso i Eperu, na mauaina<br />

e Apelu <strong>le</strong> molimau na amiotonu o ia” (Teachings of the Prophet<br />

Joseph Smith, 59).<br />

O <strong>le</strong> aso na tusiaina ai <strong>le</strong>nei Tusi e <strong>le</strong> o mautinoa foi. Ae peitai<br />

talu ai e <strong>le</strong> o ta’uina mai e Eperu <strong>le</strong> faa<strong>le</strong>againa o <strong>le</strong> malumalu,<br />

<strong>le</strong>a na tupu i <strong>le</strong> 70 T.A., ma o loo faatatau pea i <strong>le</strong> malumalu<br />

i <strong>le</strong> taimi nei, o loo taumateina ai o <strong>le</strong>nei tusi na tusiaina ao <strong>le</strong><br />

i oo i <strong>le</strong>na taimi. Afai foi o Paulo na tusiaina, atonu na tusiaina<br />

ao <strong>le</strong> i maliu o ia i <strong>le</strong> tausaga pe tusa ma <strong>le</strong> 65 T.A.<br />

O E o Loo Tusi i Ai: O <strong>le</strong>nei Tusi o loo mate<strong>le</strong> atu i aoaoga ma<br />

tu o <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> Tuai. O <strong>le</strong>a e foliga mai o loo faamoemoe<br />

o e o loo tusi atu i ai o tagata Iutaia (Eperu) Kerisiano.<br />

Talaaga Faasolopito: E pei ona sa tatou iloaina i <strong>le</strong> [tusi o]<br />

Galuega ma Tusi ua mae’a ona tatou suesue i ai, sa masani ona<br />

i ai ni feeseeseaiga malolosi i <strong>le</strong> va o tagata Kerisiano o nuu ese<br />

ma Iutaia pe e tatau ona mulimuli pe <strong>le</strong>ai foi i tulafono a Mose<br />

(tagai Galuega 15). O se tasi mafuaaga na tusiaina ai <strong>le</strong> tusi<br />

o Eperu ina ia uunaia ai tagata Iutaia liliu mai ia tutumau i <strong>le</strong><br />

faatuatua i <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i ma ia aua <strong>le</strong> toe tepa i tua i ala o <strong>le</strong><br />

<strong>Feagaiga</strong> Tuai i o latou olaga.<br />

Ina ua amata ona manino <strong>le</strong> aveesea o tu faa-Mose i <strong>le</strong> taulaga<br />

togiola a Keriso, na tulai mai ai ni fesili faa<strong>le</strong>iloga se lua: Afai<br />

tatou te taliaina <strong>le</strong> mea moni e <strong>le</strong> toe avea <strong>le</strong> tulafono a Mose ma<br />

mea e tausiaina e <strong>le</strong> au Kerisiano, o <strong>le</strong> a la <strong>le</strong> aoga moni o <strong>le</strong><br />

<strong>Feagaiga</strong> Tuai? Ma e tatau faapefea ona faamatalaina pe<br />

faaliliuina? Faatasi ai ma ni nai tusitusiga na taliaina, na o <strong>le</strong><br />

pau tusitusiga paia na mafai ona mauaina e <strong>le</strong> au Kerisiano i ia<br />

uluai vaitaimi o tusitusiga o loo tatou ta’ua nei o <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong><br />

Tuai. O <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> <strong>Fou</strong> sa i <strong>le</strong> tulaga o <strong>le</strong> sauniuni, ma ina ua<br />

mavae <strong>le</strong> lata i <strong>le</strong> tolu senituri ae taliaina loa o se vaega<br />

faatonuina o tusitusiga paia. O [<strong>le</strong> tusi o] Eperu poo se vaega<br />

foi, e foliga mai na tusiaina ina ia taliina ai <strong>le</strong> fesili pe o <strong>le</strong> a <strong>le</strong><br />

ala e tausia ai e <strong>le</strong> au Kerisiano <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> Tuai ma <strong>le</strong> tulafono<br />

a Mose. O Keriso ma Lana tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i o <strong>le</strong> a muai faamuamuaina<br />

nai lo <strong>le</strong> tulafono tuai.<br />

229<br />

O Iesu Keriso,<br />

o <strong>le</strong> Alo,<br />

e sili atu nai<br />

lo agelu.<br />

Eperu 1–2<br />

O Iesu Keriso,<br />

o <strong>le</strong> Alo,<br />

e sili atu<br />

nai lo Mose,<br />

<strong>le</strong> perofeta.<br />

Eperu 3–4<br />

Autu: Na aoao e Paulo <strong>le</strong> Au Paia i Kolose e ao ina latou<br />

“faafetai atu i <strong>le</strong> Tama” o Lå na auina mai Lona Alo Ulumatua,<br />

“ina ia fai o ia ma faasilisili i mea uma lava” (Kolose 1:12–18).<br />

O loo faaopoopo atu <strong>le</strong> tusi o Eperu i <strong>le</strong>a mea moni autu o Iesu<br />

Keriso, i lalo o <strong>le</strong> Tama, e silisili i mea uma lava. O <strong>le</strong>a ua tuuina<br />

ai ia te Ia <strong>le</strong> pu<strong>le</strong> e faataunuuina ai <strong>le</strong> feagaiga tuai o <strong>le</strong> tulafono<br />

ma tuuina atu ai <strong>le</strong> feagaiga fou o <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i. E pei ona sa<br />

tusiaina e se tagata atamai o <strong>le</strong> Au Paia o Aso e Gata Ai:<br />

“O <strong>le</strong> Eperu . . i <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> <strong>Fou</strong> ae o <strong>le</strong> Levitiko i <strong>le</strong> [<strong>Feagaiga</strong>]<br />

Tuai: O loo faamatalaina mai i <strong>le</strong> Levitiko ia tu faa-Mose, ae o<br />

loo faamalamalamaina i <strong>le</strong> [tusi o] Eperu. I <strong>le</strong>a tusi, o loo faaalia<br />

ai e Paulo <strong>le</strong> ala na tupu ae ai <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i mai <strong>le</strong> faavae i <strong>le</strong> tulaga<br />

faa-Levitiko. Ona o <strong>le</strong> malamalamaaga i <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i na toefuataiina<br />

i ona aso, o loo ia faaalia ai <strong>le</strong> ala na faamoemoe ai <strong>le</strong><br />

tulafono faa-Levitiko ina ia sosooina <strong>le</strong> ala e ui ai i latou<br />

o e tigaina i faaosoosoga o <strong>le</strong> olaga faitino e tau atu i <strong>le</strong><br />

malologa o <strong>le</strong> Alii.<br />

E <strong>le</strong>ai ni tusi o tusi o <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> <strong>Fou</strong>, e aofia ai ma Tala Fiafia,<br />

e sili atu ona faaautu ia Keriso nai lo o tusi a Paulo i tagata<br />

Eperu. I <strong>le</strong>a tusi, o loo saili ai Paulo ina ia faailoa atu o Keriso<br />

o <strong>le</strong> faataunuuga <strong>le</strong>a o <strong>le</strong> tulafono a Mose. O tulaga faatusa i <strong>le</strong><br />

tulafono a Mose na faatinoina <strong>le</strong>a i <strong>le</strong> taulaga togiola a Iesu <strong>le</strong><br />

Nasareta” (Joseph Fielding McConkie, “Jesus Christ,<br />

Symbolism, and Salvation,” i <strong>le</strong> Robert L. Mil<strong>le</strong>t, Studies in<br />

Scripture: Volume 6, Acts to Revelation [1987], 192).<br />

Faatomuaga<br />

E Sili Keriso i Mea Uma<br />

Tama Faa<strong>le</strong>lagi<br />

O <strong>le</strong> perisitua<br />

o Keriso e sili<br />

atu nai lo <strong>le</strong><br />

Perisitua<br />

o Levitiko.<br />

Eperu 5–7<br />

Iesu Keriso<br />

O Iesu Keriso<br />

e sili atu nai<br />

lo Mekisateko,<br />

o lå sa sili atu<br />

nai lo<br />

Aperaamo.<br />

Eperu 7–8<br />

Eperu 1–2<br />

O <strong>le</strong> taulaga<br />

a Keriso e sili<br />

i taulaga<br />

uma o <strong>le</strong><br />

<strong>Feagaiga</strong> Tuai.<br />

Eperu 9–10<br />

O <strong>le</strong> mana o<br />

Iesu Keriso e sili<br />

atu nai lo soo se<br />

faafitauli i <strong>le</strong><br />

olaga faitino poo<br />

se mea e fai ma<br />

faalavelave.<br />

Eperu 11–13<br />

I <strong>le</strong> Eperu 1–2 o loo taulai atu i <strong>le</strong> tulaga faapitoa o Iesu Keriso<br />

i <strong>le</strong> avea ai ma Alo o <strong>le</strong> Atua. O Lona mamalu ma <strong>le</strong> faaeaina

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!