Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
O LE TUSI A LE APOSETOLO O PAULO I EPERU<br />
Tusitala ma <strong>le</strong> Aso: Talu mai <strong>le</strong> tausaga pe tusa ma <strong>le</strong> T.A. 400,<br />
na faapea o <strong>le</strong> tusi o Eperu i lona sau a’i na tusiaina e Paulo.<br />
Ae peitai, e i ai nisi o loo tuufesili pe o Paulo na tusiaina <strong>le</strong>nei<br />
Tusi ona o <strong>le</strong> ala o loo tusitusia ai ma <strong>le</strong> gagana e matua eseese<br />
lava mai i isi tusi a Paulo. I lona tulaga laute<strong>le</strong>, o loo taliaina<br />
e faapea afai e <strong>le</strong> o Paulo e ana tusitusiga, ae o manatu<br />
o a Paulo ia, ona o aoaoga faavae o loo i <strong>le</strong> Eperu o loo ogatasi<br />
ma mea o loo i isi tusi a Paulo.<br />
Ina ua faia e <strong>le</strong> Perofeta o Iosefa Samita se iloiloga musuia<br />
o <strong>le</strong> Tusi Paia sa <strong>le</strong> i tuufesili o ia pe o Paulo na tusiaina.<br />
Mo se faataitaiga, na aoao mai <strong>le</strong> Perofeta:<br />
“Na faapea mai Paulo i lana tusi i <strong>le</strong> au uso i Eperu, na mauaina<br />
e Apelu <strong>le</strong> molimau na amiotonu o ia” (Teachings of the Prophet<br />
Joseph Smith, 59).<br />
O <strong>le</strong> aso na tusiaina ai <strong>le</strong>nei Tusi e <strong>le</strong> o mautinoa foi. Ae peitai<br />
talu ai e <strong>le</strong> o ta’uina mai e Eperu <strong>le</strong> faa<strong>le</strong>againa o <strong>le</strong> malumalu,<br />
<strong>le</strong>a na tupu i <strong>le</strong> 70 T.A., ma o loo faatatau pea i <strong>le</strong> malumalu<br />
i <strong>le</strong> taimi nei, o loo taumateina ai o <strong>le</strong>nei tusi na tusiaina ao <strong>le</strong><br />
i oo i <strong>le</strong>na taimi. Afai foi o Paulo na tusiaina, atonu na tusiaina<br />
ao <strong>le</strong> i maliu o ia i <strong>le</strong> tausaga pe tusa ma <strong>le</strong> 65 T.A.<br />
O E o Loo Tusi i Ai: O <strong>le</strong>nei Tusi o loo mate<strong>le</strong> atu i aoaoga ma<br />
tu o <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> Tuai. O <strong>le</strong>a e foliga mai o loo faamoemoe<br />
o e o loo tusi atu i ai o tagata Iutaia (Eperu) Kerisiano.<br />
Talaaga Faasolopito: E pei ona sa tatou iloaina i <strong>le</strong> [tusi o]<br />
Galuega ma Tusi ua mae’a ona tatou suesue i ai, sa masani ona<br />
i ai ni feeseeseaiga malolosi i <strong>le</strong> va o tagata Kerisiano o nuu ese<br />
ma Iutaia pe e tatau ona mulimuli pe <strong>le</strong>ai foi i tulafono a Mose<br />
(tagai Galuega 15). O se tasi mafuaaga na tusiaina ai <strong>le</strong> tusi<br />
o Eperu ina ia uunaia ai tagata Iutaia liliu mai ia tutumau i <strong>le</strong><br />
faatuatua i <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i ma ia aua <strong>le</strong> toe tepa i tua i ala o <strong>le</strong><br />
<strong>Feagaiga</strong> Tuai i o latou olaga.<br />
Ina ua amata ona manino <strong>le</strong> aveesea o tu faa-Mose i <strong>le</strong> taulaga<br />
togiola a Keriso, na tulai mai ai ni fesili faa<strong>le</strong>iloga se lua: Afai<br />
tatou te taliaina <strong>le</strong> mea moni e <strong>le</strong> toe avea <strong>le</strong> tulafono a Mose ma<br />
mea e tausiaina e <strong>le</strong> au Kerisiano, o <strong>le</strong> a la <strong>le</strong> aoga moni o <strong>le</strong><br />
<strong>Feagaiga</strong> Tuai? Ma e tatau faapefea ona faamatalaina pe<br />
faaliliuina? Faatasi ai ma ni nai tusitusiga na taliaina, na o <strong>le</strong><br />
pau tusitusiga paia na mafai ona mauaina e <strong>le</strong> au Kerisiano i ia<br />
uluai vaitaimi o tusitusiga o loo tatou ta’ua nei o <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong><br />
Tuai. O <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> <strong>Fou</strong> sa i <strong>le</strong> tulaga o <strong>le</strong> sauniuni, ma ina ua<br />
mavae <strong>le</strong> lata i <strong>le</strong> tolu senituri ae taliaina loa o se vaega<br />
faatonuina o tusitusiga paia. O [<strong>le</strong> tusi o] Eperu poo se vaega<br />
foi, e foliga mai na tusiaina ina ia taliina ai <strong>le</strong> fesili pe o <strong>le</strong> a <strong>le</strong><br />
ala e tausia ai e <strong>le</strong> au Kerisiano <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> Tuai ma <strong>le</strong> tulafono<br />
a Mose. O Keriso ma Lana tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i o <strong>le</strong> a muai faamuamuaina<br />
nai lo <strong>le</strong> tulafono tuai.<br />
229<br />
O Iesu Keriso,<br />
o <strong>le</strong> Alo,<br />
e sili atu nai<br />
lo agelu.<br />
Eperu 1–2<br />
O Iesu Keriso,<br />
o <strong>le</strong> Alo,<br />
e sili atu<br />
nai lo Mose,<br />
<strong>le</strong> perofeta.<br />
Eperu 3–4<br />
Autu: Na aoao e Paulo <strong>le</strong> Au Paia i Kolose e ao ina latou<br />
“faafetai atu i <strong>le</strong> Tama” o Lå na auina mai Lona Alo Ulumatua,<br />
“ina ia fai o ia ma faasilisili i mea uma lava” (Kolose 1:12–18).<br />
O loo faaopoopo atu <strong>le</strong> tusi o Eperu i <strong>le</strong>a mea moni autu o Iesu<br />
Keriso, i lalo o <strong>le</strong> Tama, e silisili i mea uma lava. O <strong>le</strong>a ua tuuina<br />
ai ia te Ia <strong>le</strong> pu<strong>le</strong> e faataunuuina ai <strong>le</strong> feagaiga tuai o <strong>le</strong> tulafono<br />
ma tuuina atu ai <strong>le</strong> feagaiga fou o <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i. E pei ona sa<br />
tusiaina e se tagata atamai o <strong>le</strong> Au Paia o Aso e Gata Ai:<br />
“O <strong>le</strong> Eperu . . i <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> <strong>Fou</strong> ae o <strong>le</strong> Levitiko i <strong>le</strong> [<strong>Feagaiga</strong>]<br />
Tuai: O loo faamatalaina mai i <strong>le</strong> Levitiko ia tu faa-Mose, ae o<br />
loo faamalamalamaina i <strong>le</strong> [tusi o] Eperu. I <strong>le</strong>a tusi, o loo faaalia<br />
ai e Paulo <strong>le</strong> ala na tupu ae ai <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i mai <strong>le</strong> faavae i <strong>le</strong> tulaga<br />
faa-Levitiko. Ona o <strong>le</strong> malamalamaaga i <strong>le</strong> tala<strong>le</strong><strong>le</strong>i na toefuataiina<br />
i ona aso, o loo ia faaalia ai <strong>le</strong> ala na faamoemoe ai <strong>le</strong><br />
tulafono faa-Levitiko ina ia sosooina <strong>le</strong> ala e ui ai i latou<br />
o e tigaina i faaosoosoga o <strong>le</strong> olaga faitino e tau atu i <strong>le</strong><br />
malologa o <strong>le</strong> Alii.<br />
E <strong>le</strong>ai ni tusi o tusi o <strong>le</strong> <strong>Feagaiga</strong> <strong>Fou</strong>, e aofia ai ma Tala Fiafia,<br />
e sili atu ona faaautu ia Keriso nai lo o tusi a Paulo i tagata<br />
Eperu. I <strong>le</strong>a tusi, o loo saili ai Paulo ina ia faailoa atu o Keriso<br />
o <strong>le</strong> faataunuuga <strong>le</strong>a o <strong>le</strong> tulafono a Mose. O tulaga faatusa i <strong>le</strong><br />
tulafono a Mose na faatinoina <strong>le</strong>a i <strong>le</strong> taulaga togiola a Iesu <strong>le</strong><br />
Nasareta” (Joseph Fielding McConkie, “Jesus Christ,<br />
Symbolism, and Salvation,” i <strong>le</strong> Robert L. Mil<strong>le</strong>t, Studies in<br />
Scripture: Volume 6, Acts to Revelation [1987], 192).<br />
Faatomuaga<br />
E Sili Keriso i Mea Uma<br />
Tama Faa<strong>le</strong>lagi<br />
O <strong>le</strong> perisitua<br />
o Keriso e sili<br />
atu nai lo <strong>le</strong><br />
Perisitua<br />
o Levitiko.<br />
Eperu 5–7<br />
Iesu Keriso<br />
O Iesu Keriso<br />
e sili atu nai<br />
lo Mekisateko,<br />
o lå sa sili atu<br />
nai lo<br />
Aperaamo.<br />
Eperu 7–8<br />
Eperu 1–2<br />
O <strong>le</strong> taulaga<br />
a Keriso e sili<br />
i taulaga<br />
uma o <strong>le</strong><br />
<strong>Feagaiga</strong> Tuai.<br />
Eperu 9–10<br />
O <strong>le</strong> mana o<br />
Iesu Keriso e sili<br />
atu nai lo soo se<br />
faafitauli i <strong>le</strong><br />
olaga faitino poo<br />
se mea e fai ma<br />
faalavelave.<br />
Eperu 11–13<br />
I <strong>le</strong> Eperu 1–2 o loo taulai atu i <strong>le</strong> tulaga faapitoa o Iesu Keriso<br />
i <strong>le</strong> avea ai ma Alo o <strong>le</strong> Atua. O Lona mamalu ma <strong>le</strong> faaeaina