12.11.2014 Views

MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool

MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool

MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

100 PEATÜKK 2. READ<br />

Seega on antud tingimustel ka rea (2.8.13) koonduvusraadius R. Analoogiliselt<br />

leiame valemi (2.8.8) v~oi (2.8.9) abil, et ka rea (2.8.14) koonduvusraadius on R.<br />

Üldjuhul, kui loobuda valemi (2.8.8) v~oi (2.8.9) kasutamisest, on lihtne positiivsete<br />

arvridade v~ordlustunnuse abil näidata, et astmerea (2.8.2) liikmeti integreerimisel<br />

saadud rea koonduvusraadius on suurem-v~ordne kui rea (2.8.2) koonduvusraadius<br />

ja astmerea (2.8.2) liikmeti diferentseerimisel saadud rea koonduvusraadius<br />

on väiksem-v~ordne kui rea (2.8.2) koonduvusraadius. Palun näidake<br />

seda! Üldjuhu t~oestuse leiate G. Kangro ~opikust [9], lk 70–71. □<br />

Järeldus 2. Astmerea (2.8.2) summa S (x) on selle rea koonduvusvahemikus<br />

(−R, R) l~opmata arv kordi diferentseeruv funktsioon, kusjuures<br />

S (m) (x) =<br />

∞∑<br />

k (k − 1) · · · (k − m + 1) a k x k−m (m ∈ N) .<br />

k=m<br />

Näide 3. Leiame astmerea ∑ ∞ x k<br />

k=0<br />

k + 1 summa.<br />

Teame<br />

∞∑<br />

k=0<br />

x k |x|

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!