MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
12 PEATÜKK 1. DIFERENTSIAALARVUTUS<br />
raadiusega c. V~orrandiga ϕ = c on määratud pooltasand. V~orrandiga ψ = c<br />
on määratud osa pöördkoonusest, mille teljeks on z-telg. Millise v~orrandiga on<br />
antud selle pöördkoonuse ülejäänud osa?<br />
Definitsioon 18. Kui hulga Ω ⊂ R n igale punktile P (x 1 , . . . , x n ) on vastavusse<br />
seatud muutuja u ∈ R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal Ω on<br />
defineeritud n muutuja (skalaarväärtusega) funktsioon. Seda fakti tähistatakse<br />
u = f (x 1 , . . . , x n ) v~oi lühidalt u = f (P ) ehk P<br />
funktsiooni määramispiirkonnaks ja hulka<br />
{u | ((x 1 , . . . , x n ) ∈ Ω) ∧ u = f (x 1 , . . . , x n )} ⊂ R<br />
funktsiooni väärtuste piirkonnaks. Hulka<br />
f<br />
↦→ u. Hulka Ω nimetatakse<br />
{(x 1 , . . . , x n , u) | ((x 1 , . . . , x n ) ∈ Ω) ∧ u = f (x 1 , . . . , x n )} ⊂ R n+1<br />
nimetatakse funktsiooni graafikuks.<br />
Et järjend (x 1 , . . . , x n ) määrab ära vektori x = (x 1 , . . . , x n ) , siis on m~oningatel<br />
juhtudel otstarbekas lisaks funktsiooni u = f (x 1 , . . . , x n ) lühendatud tähistusele<br />
u = f (P ) kasutada ka tähistust u = f (x) ja k~onelda vektorargumendi x<br />
skalaarväärtusega funktsioonist u = f (x) .<br />
Kui funktsioon on antud analüütilise eeskirjaga ja määramispiirkonda ei ole<br />
ette antud, siis funktsiooni u = f (x 1 , . . . , x n ) määramispiirkonnaks loetakse<br />
nende punktide, mille korral see eeskiri omab m~otet, hulka.<br />
Näide 3. Leiame funktsiooni u = ln ( 1 − x 2 1 − . . . − x 2 n)<br />
määramispiirkonna.<br />
Et logaritmitav peab olema positiivne, siis<br />
1 − x 2 1 − . . . − x 2 n > 0 ⇔ x 2 1 + . . . + x 2 n < 1,<br />
st määramispiirkonnaks on lahtine kera raadiusega 1 ja keskpunktiga nullpunktis.<br />
♦<br />
Tehnilistel kaalutlustel piirdume järgnevas p~ohiliselt kahe muutuja funktsiooni<br />
u = f(x 1 , x 2 ) uurimisega. Nimetame ümber muutujad:<br />
x 1 → x, x 2 → y, u → z.<br />
Seega piirdume tavaliselt funktsiooni z = f(x, y) uurimisega.<br />
Näide 4. Olgu Ω = [−1; 1] × [−1; 1] . Skitseerime funktsiooni<br />
z = 2 − x 2 − y 2<br />
graafiku ja leiame selle pinna v~orrandi nii silinder- kui ka sfäärkoordinaatides.<br />
Skitseerime graafiku