MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
40 PEATÜKK 1. DIFERENTSIAALARVUTUS<br />
siis<br />
|R 1 (1, 1)| ≤<br />
0.06 · 0.04<br />
+<br />
12 · 1 · (1<br />
+ 4√ 0.96 − 1 ) 2 √ 4<br />
+<br />
0.96<br />
3<br />
3.18<br />
≤<br />
18 · √0.96 (0.06)2 +<br />
(3 · 1.06 + 2 − 2)<br />
18 · 1 · (1<br />
+ 4√ 0.96 − 1 ) 2 (0.06)2 +<br />
3 · 1.06 + 4 − 3<br />
32 4√ 0.96 7 ( 1 + 4√ 0.96 − 1 ) 2 0.042 ≤<br />
0.06 · 0.04<br />
12 · √0.96 + 4.18<br />
32 · 4√ 0.96 9 0.042 ≤ 1.1 × 10 −3 .<br />
Leiame ka arvuti abil ln( 3√ 1.06 + 4√ 0.96 − 1) = 9. 414 8 × 10 −3 . ♦<br />
1.9 Lokaalne ekstreemum<br />
Öeldakse, et mitme muutuja funktsioonil f(P ) on punktis A lokaalne maksimum<br />
(lokaalne miinimum), kui punkti A küllalt väikeses ümbruses on<br />
f(P ) ≤ f(A) (f(P ) ≥ f(A)) . Kui diferentseeruval mitme muutuja funktsioonil<br />
u = f (x 1 , . . . , x n ) on punktis A (a 1 , . . . , a n ) lokaalne ekstreemum (lokaalne maksimum<br />
v~oi lokaalne miinimum), siis ka ühe muutuja x 1 funktsioonil<br />
f (x 1 , a 2 , . . . , a n ) on kohal x 1 = a 1 lokaalne ekstreemum. Seega peab ühe muutuja<br />
funktsiooni ekstreemumi tarviliku tingimuse p~ohjal (x 1 , . . . , x n ) punktis<br />
∂f<br />
∂x 1<br />
A v~orduma nulliga. Analoogilise arutelu p~ohjal j~ouame tingimusteni, et ka funktsiooni<br />
u = f (x 1 , . . . , x n ) ülejäänud esimest järku osatuletised peavad punktis A<br />
v~orduma nulliga. Järelikult on diferentseeruva funktsiooni ekstreemumpunktis<br />
täidetud tingimused<br />
∂f<br />
∂x i<br />
(x 1 , . . . , x n ) = 0 (i = 1, . . . , n) . (1.9.1)<br />
Definitsioon 1. Punkti, milles on täidetud tingimused (1.9.1), nimetatakse<br />
funktsiooni u = f (x 1 , . . . , x n ) statsionaarseks punktiks. Näide 1. Leiame funktsiooni<br />
z = x 2 + y 2 statsionaarsed punktid. Koostame selle funktsiooni korral<br />
süsteemi (1.9.1). Et z x = 2x ja z y = 2y, siis<br />
{<br />
2x = 0<br />
2y = 0<br />
ja antud funktsioonil on ainult üks statsionaarne punkt, O (0; 0) .<br />
Näide 2. Leiame funktsiooni z = x 2 − y 2 statsionaarsed punktid.<br />
Koostame selle funktsiooni korral süsteemi (1.9.1). Et z x = 2x ja z y = −2y,<br />
siis { 2x = 0<br />
−2y = 0<br />
ja ka sel funktsioonil on ainult üks statsionaarne punkt ja nimelt O (0; 0) .<br />
♦