12.11.2014 Views

MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool

MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool

MATEMAATILINE ANALÜÜS II - Tallinna Tehnikaülikool

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

40 PEATÜKK 1. DIFERENTSIAALARVUTUS<br />

siis<br />

|R 1 (1, 1)| ≤<br />

0.06 · 0.04<br />

+<br />

12 · 1 · (1<br />

+ 4√ 0.96 − 1 ) 2 √ 4<br />

+<br />

0.96<br />

3<br />

3.18<br />

≤<br />

18 · √0.96 (0.06)2 +<br />

(3 · 1.06 + 2 − 2)<br />

18 · 1 · (1<br />

+ 4√ 0.96 − 1 ) 2 (0.06)2 +<br />

3 · 1.06 + 4 − 3<br />

32 4√ 0.96 7 ( 1 + 4√ 0.96 − 1 ) 2 0.042 ≤<br />

0.06 · 0.04<br />

12 · √0.96 + 4.18<br />

32 · 4√ 0.96 9 0.042 ≤ 1.1 × 10 −3 .<br />

Leiame ka arvuti abil ln( 3√ 1.06 + 4√ 0.96 − 1) = 9. 414 8 × 10 −3 . ♦<br />

1.9 Lokaalne ekstreemum<br />

Öeldakse, et mitme muutuja funktsioonil f(P ) on punktis A lokaalne maksimum<br />

(lokaalne miinimum), kui punkti A küllalt väikeses ümbruses on<br />

f(P ) ≤ f(A) (f(P ) ≥ f(A)) . Kui diferentseeruval mitme muutuja funktsioonil<br />

u = f (x 1 , . . . , x n ) on punktis A (a 1 , . . . , a n ) lokaalne ekstreemum (lokaalne maksimum<br />

v~oi lokaalne miinimum), siis ka ühe muutuja x 1 funktsioonil<br />

f (x 1 , a 2 , . . . , a n ) on kohal x 1 = a 1 lokaalne ekstreemum. Seega peab ühe muutuja<br />

funktsiooni ekstreemumi tarviliku tingimuse p~ohjal (x 1 , . . . , x n ) punktis<br />

∂f<br />

∂x 1<br />

A v~orduma nulliga. Analoogilise arutelu p~ohjal j~ouame tingimusteni, et ka funktsiooni<br />

u = f (x 1 , . . . , x n ) ülejäänud esimest järku osatuletised peavad punktis A<br />

v~orduma nulliga. Järelikult on diferentseeruva funktsiooni ekstreemumpunktis<br />

täidetud tingimused<br />

∂f<br />

∂x i<br />

(x 1 , . . . , x n ) = 0 (i = 1, . . . , n) . (1.9.1)<br />

Definitsioon 1. Punkti, milles on täidetud tingimused (1.9.1), nimetatakse<br />

funktsiooni u = f (x 1 , . . . , x n ) statsionaarseks punktiks. Näide 1. Leiame funktsiooni<br />

z = x 2 + y 2 statsionaarsed punktid. Koostame selle funktsiooni korral<br />

süsteemi (1.9.1). Et z x = 2x ja z y = 2y, siis<br />

{<br />

2x = 0<br />

2y = 0<br />

ja antud funktsioonil on ainult üks statsionaarne punkt, O (0; 0) .<br />

Näide 2. Leiame funktsiooni z = x 2 − y 2 statsionaarsed punktid.<br />

Koostame selle funktsiooni korral süsteemi (1.9.1). Et z x = 2x ja z y = −2y,<br />

siis { 2x = 0<br />

−2y = 0<br />

ja ka sel funktsioonil on ainult üks statsionaarne punkt ja nimelt O (0; 0) .<br />

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!