Download (4Mb) - E-Ait

4.1.1. TagamaaUus-Pärnu lähitagamaa oli suhteliselt väike, hõlmates hilisemat Tori ja Vändra kihelkonda.Teisel pool linna algas 20–30 km kaugusel linnast metsane, soine ja hõredalt asustatudhilisem Saarde kihelkond. Heinrich Laakmanni arvates tingis tagamaa väiksus käsitöö kasinaarengutaseme Uus-Pärnus, sest käsitööline sai vaevalt arvestada piisava hulga kohaliketellimustega, see asjaolu andis linnale puhta kaubalinna iseloomu. 841 Samas on küsitav, kas onpõhjust eristada teravalt kaupmeeste ja käsitööliste tagamaad, arvestades, et kui talupojadsaabusid linna laadale, oli neil võimalus ka käsitööliste toodangut omandada. Pigem tuleb siinilmsiks Liivimaa linnamajanduse üldine iseloom, mis seisnes orienteerituses vahendamisele,mitte tootmisele. 16. sajandil tähendas see peaasjalikult kohaliku talupojatoodangu, s.o põllumajandussaadustevahendamist Lääne-Euroopasse. Selle pärast võitlesid linnad omavahel javasallidega, igaüks soovis saada paremaid tingimusi kauba Läände toimetamiseks. Hansakaupmeestekaubanduslikud huvid maal – see nihutas Uus-Pärnu tagamaa piire lähiümbrusestpalju kaugemale. Selle ala piirid lasevad ennast üsna hästi määrata linnaga suhtlevate aadliperekondadevalduste järgi. Uus-Pärnu tagamaa hõlmas hilisemaid Burtnieki, Ruhja, Karksi,Viljandi, Paide, Rapla, Vigala ja Lihula kihelkonda. 842Keskaja Liivimaa sisekaubanduse tähtsaim vorm oli talupojakaubandus ning sellegategelesid kõik Uus-Pärnu kaupmehed. See oli linna kaubanduse ja jõukuse alustala. Talupojakaubandusnõudis väikest algkapitali, andis muu hulgas vajaliku oma majapidamisele ning eisurnud ka sõja ajal täiesti välja. Talupojakaubanduses käis kauplemine sularahata: talupojadostsid võlgu ja tasusid põllumajandussaadustega. 843 Arvestust peeti siiski rahas. Jüri Kivimäerõhutab, et talupojakaubandust ei tohi aga samastada sõbrakaubandusega. 844 Liivimaahansakaupmeestel oli maal talupoegadest kaubasõpru, keda allikais nimetatakse eestikeelsesõnaga söbber. 845 Need olid üksikud, kaupmehega lähedalt seotud talupojad. Sõpradelevõimaldati krediiti, nad muretsesid kaupmeestele transpordi ja hoolitsesid nende ülalpidamiseeest maareiside ajal. 846 Kaupmehe ja tema sõbra vahel valitses vaba usalduslik koostöö. 847Oma “sõbrad” pidid olema ka Uus-Pärnu hansakaupmeestel, kuigi kirjalikke tõendeid sellekohta Liivimaa sõja eelsest ajast pole. Alles 16. sajandi lõpust pärineb rae protokolliraamatustteade, et raehärra Joachim Klemroggeni lesel oli nn sõber Saardes (sebber aus der Säahr). 848Talupojakaubanduse kõrghooaeg oli talvel, kui maa oli külmunud ja talupojad saabusid kergetelregedel oma kaupu linna turule tooma. 1528. aasta raemääruse järgi peeti Uus-Pärnus neli kordaastas suuri laadapäevi: tooma- (21. detsembril) ja küünlapäeval (2. veebruaril), paastu esimeselnädalal ning jaanipäeval (24. juunil). 849 Kolm neist langesid just talvisesse aega. Jaanipäev olijälle üks suuremaid rahvapühasid ning see meelitas talupojad linna õlut jooma ja pidutsema.Kraamipoodnikud ei tohtinud laada ajal rohkem kui kaks päeva oma lette üleval hoida. Linnusekomtuurja linn pidid tagama kraamipoodnike julgeoleku. 1516. aastal ordumeistri välja antudmäärus annab aimu, millistelt aladelt talupojad Uus-Pärnusse turule kokku valgusid. TalupoegadelPärnu, Burtnieki, Ruhja, Karksi, Viljandi, Järva ja Harju aladelt, samuti Saare-Lääne piiskopi jatoomhärrade talupoegadel keelati osta üles lina, vaha, vilja, linnaseid ja kaera Uus-Pärnu kodanike841842843844845846847848849Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 145.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 146.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 148.ETA, lk 244.Vt selle kohta Vilho Niitemaa. Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte im Mittelalter.Helsinki 1952, lk 241 jj.ETA, lk 244.Niitemaa, Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte, lk 246.EAA, 711, l. 290 p.PA, lk 124, nr 14.100