Download (4Mb) - E-Ait

jalgset potti ehk graapenit (½ dossin grapenn). 1092 Metallist lauanõusid pärandati põlvestpõlve, nende väärtus ei aegunud, ning need olid ka ise suhteliselt vastupidavad. RaehärraHessels jättis oma igale tütrele ja kasutütrele ühe 8-loodise (104 g) hõbelusika oma esiisadevarast (vann mynes zeligen vorvaders lepel). 1093 Suurkaupmehe vara hulka kuulus kindlastipruulimispann (brur panne). 1094 See oli nii jõukuse näitaja kui ka selle tagaja, kuivõrd õigusõlut müügiks pruulida oli vaid pruulimispanni omanikel.Ettekujutust Uus-Pärnu kodanike majapidamisriistadest avardab arheoloogiline leiuaines. ErkiRussow on teinud põhjaliku uurimuse importkeraamikast Lääne-Eesti väikelinnades, võrreldesHaapsalu, Lihula, Kuressaare ja Uus-Pärnu leiuainest. 1095 Uus-Pärnu leiud annavad põhjust väitanii paremat elujärge kui ka laialdasemaid sidemeid väljaspool Liivimaad. 16. sajandi esimeselpoolel domineerisid Uus-Pärnu importkeraamika hulgas glasuurkeraamilised graapenid. 1096Jõukate kodanike köögiriistade sekka ilmusid samal ajal esimesed Madalmaades valmistatudpannid ja sõelad. 1097 Pärnu muuseumi kogudes säilitatakse arheoloogilistel kaevamistelleitud 16. sajandi alguse prestiižkeraamikat Antwerpenist ja Valenciast. 1098 Tegu on esimesterenessansiajastule iseloomulike sööginõudega – kausside ja taldrikutega. Nende nõude tagasihoidlikarvukus lubab oletada, et enne 16. sajandi keskpaika ei kuulunud majoolika kaugkaubanduseobjektide hulka. Vähesed leiud annavad Erki Russowi sõnul tunnistust linnakodanikeisiklikest kontaktidest Lääne-Euroopaga. 1099 Arheoloogilistel kaevamistel Pärnus onvälja tulnud ka 16. sajandist pärinevat Raerni ja Kölni pottsepatöökodades valmistatud kivikeraamikat,täpsemalt nn personaalseid jooginõusid: väikesemahulisi kanne, peekreid. Tänuuutele tehnoloogiatele oli varase uusaja kivikeraamika endisest dekoratiivsem, muutunud igapäevasesttarbeesemest luksuskaubaks. Sellised kivikeraamilised nõud olid sageli uhkeltdekoreeritud nii lihtsa taimornamendiga kui ka religioosset või poliitilist sõnumit väljendavatepiltidega. 1100 Arheoloogiliste leidude põhjal väidab Erki Russow, et Uus-Pärnu majapidamisteskasutatud importkeraamika oli 16. sajandi esimesel poolel oma vormivaliku ning arvukusepoolest võrdväärne enamiku sama perioodi Läänemere-äärsete kaubalinnadega, kus kaugeimadeksootilised lauanõud pärinesid isegi Põhja-Itaaliast. 1101 Iseloomulikeks joonteks vaadeldava ajajärgukeraamikale oli mitmekesistunud nõudevaliku kaudu individuaalsuse rõhutamine, s.t järjestrohkem kasutati personaalseid söögi- ja jooginõusid. Samuti pandi varasemast suuremat rõhkukeraamika esteetilisusele. 1102Mööbliesemetest ja muudest interjööri elementidest Uus-Pärnu kaupmehe elamus on kirjalikesseallikatesse vähe teateid jäänud. Jõuka linnakodaniku majapidamisse kuulusid sulemadratsid(veddern bedde), voodiriided (bedde gewande), tekid (deken) ja linad (laken). 1103 Kaupmeheametialaseks tegevuseks vajalik mööbliese oli kirjutuslaud, mis oli ühtlasi kaupmeheelamudörnse tähtsaim sisustuselement. Raehärra Tonnies van Laeri vara hulgas oli koguni kakskirjutuslauda (ij kuntor). 1104 Kirjutuslaua taga täitis kaupmees vajalikke pabereid, pidas arveraamatut,laua laegastes aga säilitas tähtsaid dokumente. Juba 15. sajandi lõpukümnenditel ehitati1092109310941095109610971098109911001101110211031104PA, lk 206–207, nr 120.PA, lk 206, nr 120.PA, lk 181, nr 69.Vt Russow, Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil.Russow, Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil, lk 175.Russow, Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil, lk 175.Vt Erki Russow. Keraamika. — Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Koost Krista Kodres. Tallinn2005, lk 201.Russow, Keraamika, lk 201–202.Russow, Keraamika, lk 199.Russow, Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil, lk 178.Russow, Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil, lk 175.Vt PA, lk 176, nr 56.PA, lk 181, nr 69.125