Download (4Mb) - E-Ait

van Lynthemi mälestused vahetult pildirüüste eelsel ja järgsel ajal. Nende andmete põhjalilmneb, et 16. sajandi alguseks olid Nikolai kirikust kadunud Katarina ja Margareta altarid.Samas mainib Lynthem Eligiuse ja 11 000 neitsi altarit, mida pole nimetatud ei Slythere testamendisega 16. sajandi alguse kirikuraamatu sissekannetes. Huvitaval kombel ei maini Lynthemaga sõnagagi nimetatud kahe altari sissetulekuid. Erasmuse altarit mainib samuti ainultLynthem oma mälestustes, kuid teatab ka selle 36-margasest sissetulekust aastas. 1707 Päris selgeei ole, millega on tegu kirikuraamatus ja 1491. a testamendis mainitud Püha Ihu (resp. Nikolaikiriku Püha Ihu) puhul. Tõenäoliselt oli mõeldud religioosset gildi, kuid milline altar sellelekuulus, on ebaselge.Nikolai kiriku kõige tähtsam reliikvia oli Must rist, mille auks oli pühitsetud ilmselt kirikupõhjaküljel asunud altariga kabel (Hellygen Cruces cappell). Kabeli täpsem asukoht on siiskiebaselge. Kaur Alttoa pakub, et Neitsi Maarjale ja Pühale ristile pühitsetud kabelidflankeerisid külglöövide pikendusena kesklööviga liitunud torni-võlvikut. 1708 See jälle ei sobipärusraamatu teatega, mille järgi paiknesid piki Püha risti kabelit kolm kivimaja (drysteynhueßer langes des Hyelligen Cruceß cappelle), neist kõige ülemine oli kõige kooripoolsem.1709 Heinrich Laakmann märgib, et välisel vaatlusel ei viita kiriku põhjaküljel midagikunagise kabeli asukohale (teisiti olid lood kiriku lõunaküljel), seega ei saanud Musta ristikabeli näol olla tegu kirikule tehtud juurde-ehitisega, vaid kabel pidi paiknema pikihoones,selle külglöövis. 1710 Esimest korda on Risti kabelit kirjalikes allikates mainitud 1412. aastalHarju vasalli Johann de Lechtes’i testamendis, millega annetati ristile 100-marganerendikapital valgustuseks ja hingemis-sadeks. 1711 Nagu kirjutab bürgermeister Lynthem, asusristi kabelis altar ja must puust rist (eyn swart holten kruecz), mille juurde tuli palju inimesi,tuues kaasa annetusi. Musta risti ees põles päeval kaks vahaküünalt ja öösel üks. 1712 AldurVunk on tulnud välja hüpoteesiga, et selle Musta risti puhul on tegu Vana-Pärnu piiskoplikutoomkiriku maha-põlemisel aastal 1263 imeliselt terveks jäänud altariristiga. 1713 Hüpotees onõhkõrn, kuid teatavat toetust pakub asjaolu, et ka Nikolai kiriku ristimiskivi puhul peetaksevõimalikuks selle pärinemist just üle jõe asunud hävinud toomkirikust. 1714Pühale mustale ristile tehtud annetused ja sellele kuulunud vara kõnelevad tema tähtsusest.Tallinna piiskop Nicolaus Roddendorp (†1509), kes oli ilmselt 1455. a surnud Uus-Pärnu samanimelisebürgermeistri poeg, annetas oma testamendiga Mustale ristile ühe laevanaela vaha. 1715Vitingkhoffide suguvõsa (menne de Vyttynckhou o e) annetas kabelile ühe krundi kirikaia nntõkendi juures (negest dem roster). 1716 Pärnu ordukomtuur Cordt Vitingkhoff rajas Musta ristijuurde 24-margase rendituluga sihtkapitali. Bürgermeister Lynthemi mälestuste järgi oli Ristikabelis rikkalikult väärisasju ja annetusi: üks hõbedast (okas)kroon (sulvern krone; dy kroenvom hoevede), mõned palvehelmed jms väärisesemed, kokku 12 kaalumarka. Vanas kirstusaltari ees oli väärisasju 2,5 kaalumarka ja 1,5 loodi. 1717 Väärisasju oli 1525. aasta seisuga palju,aga siiski mitte nii palju kui Jumalaema kabelis. Püha risti kapis (schaep) leidunud 70 Riia17071708170917101711171217131714171517161717Gertrudi kirikule ja seal Widenhouede’ altaril teenivale preestrile (vt originaal TLA, f. 230, n. 1, s. B. N.1: Testamente, nr 39.) Mõistagi ei kajastu selles testamendis kõik Uus-Pärnu kirikud ja nende altarid.PA, lk 142.Eesti arhitektuur 2, lk 101.PA, lk 174, nr 52: Doch dath obersche steynhueß negeste deme choer.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 192.Est- und Livländische Brieflade. Eine sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- undLivlands. F. G. v. Bunge, R. v. Toll, Hg. Bd I. Reval 1856, nr 111.PA, lk 144. 1491. aasta testamendis tehti annetus Püha risti igapäevaseks e alaliseks valgustuseks, RevalerRegesten III, nr 51.Vunk, Jeesus läks maale kõndimaie, lk 361–363.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 56.PA, lk 126, nr 18. 1511 müüdi see 85 marga eest Tallinna kaupmehele Kort Kardenallile.PA, lk 124, nr 12.PA, lk 339, 147.189