Download (4Mb) - E-Ait

Põhja-Saksa linnades laialt levinud Pühavaimu konvendi reeglite järgi hospidal. 1788 1491. aastaloli Uus-Pärnus vaestemaja olemas, 1789 tõenäoliselt oli see just Pühavaimu hospidal, mis oliküllap vanim omataoline asutus linnas. Hospidali kohta on üldiselt vähe teada. 1543. aastapärusraamatu järgi oli nn Pühavaimu maja vahvärkhoone. 1790 Pühavaimu vaestemaja juurdekuulus aed (Hellygenn Geystes gaerdenn), mis paiknes vististi eeslinnas. 1791 Pühavaimu seegidtegutsesid Liivimaa linnadest veel Riias, Tallinnas, Tartus ja Haapsalus. 1792Omapärase asukohaga, pressitud linnamüüri ja ordukindluse eeslinnuse müüri vahel oli Gertrudikirik (sunte Gerderuten kerke, santh Gerdruden cappell). Heinrich Laakmann arvabpõhjendatult, et kiriku selline asukoht viitab, et see on vanem kui linnamüür ja ordu eeslinnus.1793 Tallinnas ja Riias asus Gertrudi kabel sadamas, Uus-Pärnus mitte. Kirik paiknes sealparveülesõidu koha lähedal, sealtkaudu viis tee üle jõe Vana-Pärnusse ning edasi Tallinna. KoheGertrudi kiriku juures asus linnamüüris väike Rannavärav. Kirikus oli vähemalt üks kõrvalaltar.Nimelt määratakse 1491. aasta testamendis annetus Gertrudi kirikule ja seal Widenhouedesuguvõsa asutatud altaril teenivale preestrile. 1794 Siit hakkab kooruma hämmastav järjepidevus:kiriku lähedal asus nn Widenhouede’ maja, mis oli selle suguvõsa käes juba vähemalt1438. aastast alates, 1795 seesama suguvõsa asutas Gertrudi kirikusse altari. Millalgi 16. sajandialgul omandas kõnealuse maja Tylemannus Ymmenhußen, kes Viljandisse kloostrisse minnestegi Gertrudi kirikule suure annetuse, määrates seal teenivale preestrile 36-margase vikaaritulu.1796 Tundub tõepoolest, nagu käinuks nn Widenhouede’ majaga kaasas mingi varjatud seosGertrudi kirikuga, mis see täpsemalt võis olla, sellele ei oska siinkohal rahuldavat seletust anda.Aldur Vunk on seda seost interpreteerinud palverändude kontekstis, väites, et Widenhouede’majas peatusid linnas palverännul viibinud ordurüütlid. 1797 Püha Gertrud oli laevnike jarändajate, kogudusest eemalolijate kaitsepühak. Arheoloogilised kaevamised Uus-Pärnusnäitavad, et selle kiriku juurde ka maeti. 1798 Ilmselt nagu Tallinnaski maeti sinna linnas surnudvõõrad. Püha Gertrudilt aga otsisid keskaja inimesed abi ka katku vastu.Kirikuvarade sekulariseerimise ajaks 1525. aastal polnud Gertrudi kiriku rahaasjade üleväidetavalt juba 16 aastat arvet peetud. Arvele võeti 32 marka linas (ann flass), veel leidus üheskukrus (budel) natuke raha, peamiselt šerffe, kokku u 3 marka. 1799 Varasemal ajal oli kirikjõukam, vähemalt leiti pärast 1513. aasta tulekahju 172 marka kiriku ülesehitustöödefinantseerimiseks. 1800 Gertrudi kiriku annetused ja vara olid tagasihoidlikud, aga seal teeninudpreestrile määratud tulu oli küllalt suur – arvatavasti just seepärast, et annetustest tal suuri sissetulekuidei olnud loota. Viimane Gertrudi kirikus teeninud katoliku preester oli kohalikkupäritolu Rostocki ülikoolis õppinud Johann Duchel. 1801Väljaspool linnamüüre (buten der stadt), kusagil jõe ääres asus Jaani e Püha Johannese kirikja hoov (szant Johans kircke und hof). Kiriku järgi sai osa Uus-Pärnu eeslinnast (sant Johanns17881789179017911792179317941795179617971798179918001801Laakmann, Das Mittelalterliche Kirchwesen, lk 137.Revaler Regesten III, nr 51.PA, lk 337, nr 108.PA, lk 168, nr 41.Anu Mänd. Hospitals and Tables for the Poor in Medieval Livonia. — Mitteilungen der Instituts fürösterreichische Geschichtsforschung. Bd. 115. Heft 3–4. Wien, München 2007, lk 237.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchenwesen, lk 135.Revaler Regesten III, nr 51.UB IX, lk 242–243, nr 361.PA, lk 142.Vunk, Jeesus läks maale kõndimaie, lk 344.Vunk, Jeesus läks maale kõndimaie, lk 327.PA, lk 339.PA, lk 147.PA, lk 142.195