Download (4Mb) - E-Ait

saabumist. 1775 Uus-Pärnus tähendasid Nikolai kiriku suure kella üheksa lööki keskpäeva kättejõudmist,aga Ave-Maria kella helistas köster hommikul, kui ta kiriku sulges (vorsluth). 1776 Varauusajalajamõõtmine ilma kellata siiski enam ei rahuldanud ning keskaja ebatäpne aeg, liturgiagaseotud sakraalne aeg asendus sekulariseeritud, täpselt mõõdetava ajaga. 1777 Hiljemalt 16. sajandialgul said Uus-Pärnuski nii kirik kui ka raekoda endale seieritega ajanäitaja. Rae dokumentatsioonisleidub juba viiteid küllaltki täpsele ajamõõtmisele. 1513. aastal puhkes tulekahjukella 10 ja 12 vahel ning linn põles maha vähem kui kahe tunniga. 1778 1524. aastal puhkes tulekahjukell kolm varahommikul (des zeygers iij uren); 1779 1533. aastal algas hävitav põlenghommikul kell kaheksa (op den morgenn tho viij). 1780Kuid kellahelin väljendas ja kinnitas omalt poolt keskaja ühiskonnale iseloomulikku suurtsotsiaalset ebavõrdsust. Näiteks sõltus kadunukese positsioonist ja varakusest, kui palju tallematustel või mälestusteenistusel kelli kaasa helistati. See oli lahkunule veel viimane võimalus(et mitte öelda kohustus) oma mõjukust ja prestiiži avalikult demonstreerida. Uus-Pärnus läkssuure kellaga ärasaatmine maksma pool marka, kui suurt kella kaasa helisemas polnud, siistuli maksta 12 killingit, väikese kella helistamine maksis 6 killingit. 1781 Võrdluseks, Tallinnasmaksis 15.–16. sajandi vahetusel kõigi kellade löömine matusel 4 marka, millest pool pidikuuluma kirikule, teine pool nähtavasti köstrile ja tema abilistele. 17827.1.3. Ülejäänud pühakojadTeiste pühakodade kohta Uus-Pärnus on teada oluliselt vähem. Nn käsitööliste linnaosas asusPühavaimu kirik (Hilligen Geistes kercke; Hilligen Geistes capellenn). Teadaolevalt olikirikus lisaks peaaltarile veel Maarja altar “vasakut kätt, kui siseneda”. 1783 Kiriku väärisasjadestvõttis raad 9. novembril 1525 arvele ühe hõbevaagna (sulvern schale), kaks hõbedast missakannuühe väikese liuaga (appullenn mith … schuttelen), ühe hõbedast põlenud karika (kelck),ühe monstrantsi järelejäänud tükid, mõned valatud ülekullatud tükid, kõik kokku 5 kaalumarka;rahas 10 marka, 1 veeringu ning mõned šerfid. 1784 Ka Pühavaimu kirikule kuulus kinnisvara,nimelt müüsid 1522 Pühavaimu vöörmündrid 15 marga eest maha ühe krundi Vana-Pärnus. 1785Mingit krundirenti laekus kirikule nähtavasti ka Uus-Pärnus asunud kinnisvaradelt. Nimelt läksNikolai kiriku raamatu andmetel kinnistult, kus kunagi elas kingsepp Hans ja mille ehitas uuestiüles kaaluja Diderick, 2 marka Nikolai ja 1 mark Pühavaimu kirikule. 178616. novembril 1525 tõi raehärra Asmus Glinth raele Nikolai kiriku varast veel 38,5 marka ja12 marka kullas, millest raad maksis talle kohe 21 marka tagasi, sest Asmus ehitas Pühavaimukiriku lähedal asunud rae kivimaja (steynhueße). 1787 Heinrich Laakmann oletab, et seal tegutses1775177617771778177917801781178217831784178517861787Münch, Lebensformen in der Frühen Neuzeit, lk 158.PA, lk 121, nr 3.Gurevitš, Kaupmees, lk 286.PA, lk 127, nr 21. Kiriku- ja pärusraamat pakuvad selle kohta erinevaid andmeid. Pärusraamatus seisab 10 ja11 vahel, vt lk 341.PA, lk 143.PA, lk 281, nr 4.PA, lk 121, nr 3. Poolest margast läks 6 killingit, 12 killingist 4 ja 6 killingist 2 köstrile ja tema abilistele,ülejäänu kuulus kirikule.Kala, Vaimulike elatusviisid, lk 165.PA, lk 123, nr 8.PA, lk 339.PA, lk 70, nr 44.PA, lk 126, nr 20.PA, lk 146.194