Download (4Mb) - E-Ait

Eeslinna teises osas oli parkalite (gerhave) 1295 ja köiepunujate õu. Parkhoov asus täpsemaltreperbahn’il. 1296 Eraldi parkaleid ei ole Uus-Pärnu kirjalikes allikates mainitud, seda ilmseltseepärast, et nahaparkimisega tegelesid kingsepad. Viimaste väga pikaajalisele omavaheliseleseotusele viitab tõsiasi, et veel 17. sajandi algul kuulusid nii Kuressaare kingsepad kui kaparkalid Uus-Pärnu kingseppade tsunfti. 1297 Keskajal kõige levinum nahaparkimistehnoloogianägi ette vee jõul töötava suruveski olemasolu, parkkoore puhastamiseks ja parknahkadepehmeks kloppimiseks. 1298 Kahtlane, et Uus-Pärnus pargiti nahku ilma nahaparkimisveskita,nii pidi parkimishoov asuma kusagil jõe ääres. Samas, tõsi küll, oli täiesti võimalik parkidanahku ka ilma veski abita. Näiteks Lübecki parkalid ei kasutanud isegi veel 15. sajandi teiselpoolelgi suruveskit. 1299 Tallinnas igatahes töötas 1353. a esimest korda mainitud parkkojassuruveski. 1300 Kui Tallinnas oli parkkoda rae poolt tsunftile rendile antud, 1301 siis kellele võiskuuluda Uus-Pärnu parkhoov, selle kohta ei leidu allikais vähimatki vihjet.Köiepunujatele viitab 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnus õieti ainult tänava ja/või linnaosanimi reperbahn ehk “köismäe”. Sellised linnaosad olid olemas teisteski Liivimaa linnadesja asusid üldjuhul samuti väljaspool linnamüüre. Kanepiketramine ja köiekeerutamine oli üksmustemaid ja raskemaid töid, mis enamasti lasus eestlaste õlul. Tallinnas oli köisi ja kanepiheietkeelatud linnaturule tuua, sest nendest pudenes palju prahti, kaubatehingud tuli sõlmidaKöismäel või sadamas. 1302 Reperbahni-nimelise eeslinna kohta pole Uus-Pärnust palju teada,nii reperbahn’il kui ka selle taga paiknesid linnaelanike aiad, isegi kalatiik ning see külgneskarjamaaga. Ainus kirjalik teade köiepunujast Uus-Pärnus pärineb aastast 1545, kui raadvõttis Tallinna kodanike nõudmisel võlgade pärast vahi alla kellegi repsleger Hanns’u. Omakirjas Tallinna raele kaebas Uus-Pärnu raad, et ei saa meest kaua kinni pidada, sest linnalagunenud vanglas ei elaks ta külma talve üle. 1303Sealsamas eeslinnaosas asus tuuleveski, mis kuulus ordule. 1551. aastal läänistati see bürgermeisterNicolaus Barenfeldtile ja Karksi vana foogti Melcher van Galeni pojale. 1304 Et ordulekuulus Uus-Pärnus veskiõigus, 1305 kästi 1539. aastal rael maha lõhkuda vana tava vastaseltehitatud uued veskid: tuuleveski ja hobuveski, niipea kui komtuur on oma veski kordasaanud. 1306 Tõsi küll, 1543. aastal olid mõlemad veskid linnas veel alles. Vähe sellest, 1543andis raad raehärra Diderich Muntzile loa ehitada tuuleveski, selle eest pidi ta raele maksmaaastas 4 marka krundirenti. 1307 Veskites ametis olnud möldritest, veskimeestest, nendesulastest ja abilistest pole Uus-Pärnu linnaraamatutes kordagi juttu, kuigi on selge, et nendetaei saanud veskeid käigus hoida.1295129612971298129913001301130213031304130513061307PA, lk 231, nr 171.PA, lk 331, nr 76; lk 333, nr 88.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 251.Vt täpsemalt Joern-Martin Becker, Doris Bulach, Ulrich Müller. Skora, corium, ledder – Innovation undProfessionalisierung im Lederhandwerk des südlichen Ostseeraumes. — Hansische Geschichtsblätter,112. Jahrgang. Trier 2004, lk 96 jj.Becker, Bulach, Müller, Skora, corium, ledder, lk 101.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 222.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 222.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 137–138.TLA, B. D. 5 I b, l. 34.PA, lk 267, nr 257.PA, lk 29.PA, lk 31–32, nr 15.PA, lk 324, nr 57.146