Download (4Mb) - E-Ait

vennaskonna eksisteerimist linnas. Vähemalt 16. sajandi allikates ei ole mustpeade organisatsioonikordagi mainitud. Üks võimalik seletus Uus-Pärnu mustpeadele on, et siinsedvõõrsilt tulnud kaubasellid ja laevnikud kuulusid tegelikult mõne suure linna (Tallinn, Tartu võiRiia) mustpeade vennaskonda. Nagu näiteks Narva suurkaupmehed olid Tallinna Suurgildiliikmed. Teine võimalus on, et Uus-Pärnus tegutses Mustpeade vennaskond, kuid kaubandusoludemuutumisega ja Uus-Pärnu osatähtsuse vähenemisega hansakaubanduses lakkas seeeksisteerimast või liitus kaupmeeste kompaniiga. 1588. aasta kaupmeeste gildi skraast nähtub,et kaubasellid ei kuulunud Uus-Pärnus omaette organisatsiooni, nagu olid Liivimaa suurteslinnades Mustpeade vennaskonnad, vaid kaupmeeste gildi ridadesse ning omasid sellide hulgastvalitud kaasistujat. Näiteks Suurgildi raamatu 1588. aasta sissekande järgi oli gildivanemBerenth Hartwick (Hertwich), nn kodanike kaasistuja (beysitzer der burger) Hans Schwaningkning kaubasellide hulgast valitud kaasistuja (beisitzer der gesellen) Lorenz Grel. 1026 1474. aastadokumendis on mainitud sellide hulgast valitud kostihärrat, nii tundub tõenäoline, et kaupmeestelja kaubasellidel oli juba sel ajal ühine organisatsioon. 1027 Igal juhul olid kaubasellid kaUus-Pärnu linnaelus oluliseks teguriks. Muu hulgas etendasid nad kandvat osa reformatsioonisündmustes,olles koos teiste gildivendadega pildirüüste eestvedajad. 1028Kaupmeeste kompanii liikmete arvu Uus-Pärnus 16. sajandi esimesel poolel saab vaid oletada.Gildiraamatu 1588. aasta sissekande järgi olid elu ja tervise juures kaheksa venda, kes olid enne1575. aastat gildi astunud. 1588. aastal võeti gildi vastu 10 uut liiget, seega oli liikmeid kokku18. Mõistagi ei peegelda see arv 16. sajandi alguse olukorda, suurkaupmehi ja kaubaselle oli siislinnas kindlasti vähemalt poole rohkem. Samas on kahtlane, kas gildiliikmete arv ületas siiski50. 1029 Võrdluseks, Tallinna Suurgildil oli 16. sajandil liikmeid 100–150. 1030Esimene nimeliselt teadaolev kaupmeeste kompanii oldermann oli Tonnies Wannelaree,kelle kaasistuja oli Heyne Schulte. 1031 Nende ametiaeg jäi umbes ajavahemikku 1474–1500. 16. sajandi esimesest poolest on oldermanne väga vähe teada. 1529. aastal oli selleksDam van dem Bram, kes oli samanimelise Narva raehärra poeg. 1032 1500. aastal pidi ta ühevenelase tapmise pärast Narvast lahkuma, uuesti ilmub Daem kirjalikesse allikatesse aastatel1522–1526, kui Audru (mõisavalitseja või) landknecht. 1033 Heinrich Laakmann peab gildivanemakska Tonnies Sasset, 1034 kes oli üks 1520. aastal Volmarisse maapäevale lähetatudsaadikutest. Sasset nimetab Johann van Lynthem oma mälestustes, nagu Melcher Bomgardenit,kogukonna esindajaks (twy der gemeyne). 1035 Nii võisid õigupoolest mõlemad olla kompanii,kas tegutsevad või vanad oldermannid. 1562. aastal esineb Uus-Pärnu kaupmeeste gildivanemanaStephanus Vetter. 1036 Enne venelaste vallutust aastal 1575 oli gildivanem Hans10261027102810291030103110321033103410351036EAA, f. 5100 (Pärnu Suurgild), n. 1, s. 92: Altes Bruderbuch, l. 8.Vastav dokument asub Liidumaa Peaarhiivis Schwerinis (Landeshauptarchiv Schwerin), käesolevas tööson kasutatud dr Klaus Neitmanni transkriptsiooni sellest: In dusser sulvigen kunpanien warden GerdtBomgarde na older wyse unnd gewonheit van den borgeren und Gerdt Holtdorp van den gesellen vorschafferß gekarenn.PA, lk 147: Anno xxvj, do worth vast opruere und overdaeth under den gesellen ock itlickken buergern,rutteden syck thosamen, breckken in der kirckken und hauen vast itlick bilde …Heinrich Laakmanni andmetel võeti ajavahemikus 1588–1600 suurgildi vastu 136 venda. Ta pakub, etkorraga võis gildil liikmeid olla 50–60, vt Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 196.; 1592 olikompaniis 31 venda, vt EAA, 92, l. 9p.Mänd, Suurgildi liikmeskonnast ja kaupmehe sotsiaalsest karjäärist, lk 168.Vastav dokument asub Liidumaa Peaarhiivis Schwerinis (Landeshauptarchiv Schwerin), käesolevas tööson kasutatud dr Klaus Neitmanni transkriptsiooni sellest.Süvalep, Narva ajalugu, lk 120.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit, lk 183.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 199.PA, lk 140.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 105.118