Download (4Mb) - E-Ait

klaassepp. Võib-olla oli Heinrich nende isa. Vennad Hinrich ja Johann (Hans) van Ackenesinevad ka Riia pärusraamatus. Nimelt 30. detsembril 1535. aastal viibis Hinrich rae ees endaja oma venna nimel ja volitusel seoses ühe kinnisvaratehinguga. 1406 Samal aastal oli Hinrichostnud Peter Haken’ilt maja Uus-Pärnusse, 1407 liikudes seega oma venna jälgedes.Siiski ei tahaks Heinrich Laakmanniga nõustuda ja pidada Uus-Pärnu allikates esinevaid klaasseppimuuks kui käsitöölisteks. Tõenäoliselt ei olnud vähemalt osa neist tavalised klaasipuhujad,vaid klaasimaalijad. Klaasseppade auväärsust, aga siiski kuulumist käsitööliste hulka,kinnitab, et 1599. aastal oli Uus-Pärnu Väikegildi ehk väikese kogukonna vanem (der KleinenGemeine(n) eltermahn) auväärne ja kunstirikas (erbahre und kunstreiche) klaassepp-meister(glaser) Hans Kippe. 1408Uus-Pärnu kodanikkonna ülemkihti kuulusid vaieldamatult kullassepad. Ülejäänud käsitöölistepuhul sõltus eliidi hulka kuulumine rohkem konkreetsest isikust kui ameti auväärsusest. Nii olidmingil ajal linna eliidi hulgas klaassepp ja lihuniku poeg kui raehärrad. Jõukuse poolesttõusevad teistest käsitöölistest esile puunikerdaja Euwoldt Budde, kukrutegija Hans Bartramm,pagar Thomas Hillebrandt ja sepp Peter Konnigk. Puunikerdaja elas kivimajas, mis enne sedaoli kuulunud Vana-Pärnu bürgermeistrile; kukrutegija omanduses oli kivimaja Pikal tänaval jaaed; 1409 sepale kuulus kivist elumaja Pühavaimu väravate juures ja kaks aeda. 1410 Pagar TomasHillebrandt oli uhke kinnisvara omanik ning sooritas tähelepanuväärseid rahalisi tehinguid,võttes 1557–1558 oma kinnisvara tagatisel koguni 1000-margase laenu. 1411Paraku ei võimalda allikate iseloom analüüsida Uus-Pärnu käsitööliste n-ö sotsiaalsetmobiilsust: kas ja kuidas muutis kohalike käsitööliste hulgast võrsunud uus põlvkond omaseisundit linnas (nt abielu kaudu), kas üritati saada kaupmeheks või väärikamaks käsitööliseks.Dokumentaalselt tõestatavalt tegi sotsiaalse tõusu läbi kohalikku päritolu ThomasGude. Tema isa Hinrick oli lukksepp, Thomasest sai seevastu veelgi hinnatuma ala meister –kullassepp. Sotsiaalse tõusu tegid läbi ka kohaliku lihuniku pojad vennad Loysenerid,pääsedes oma päritolust hoolimata linnavalitsusse. Ja ongi sisuliselt kõik, mida antud teemakohta Uus-Pärnu allikatest teada võib saada. Kaugeleulatuvaid järeldusi ei ole nende paarinäite põhjal aga isegi parima tahtmise juures võimalik teha.5.6. KÄSITÖÖLISTE ORGANISATSIOONIDPole täpselt teada, millal tekkis Uus-Pärnus käsitööliste gild või millal esimesed tsunftid.Esimene kirjalik teade tsunftist Uus-Pärnus pärineb aastast 1431. 1412 Nimelt seisab ühes Uus-Pärnu rae kirjas Tallinna raele: “…ja meie linna kingseppade kogu amet” (und dat gantzeampt der schomaker unß(er) stad). 1413 Seda teadet on raske kuidagi teisiti tõlgendada, kui et1431 eksisteeris linnas vähemasti kingseppade amet, s.o tsunft. Samas ei ole 16. sajandi linnajapärusraamatus kummalisel kombel sõnagagi mainitud ei tsunfte ega käsitööliste gildi.Vanim kirjalik teade Uus-Pärnu kaupmeeste kompaniist pärineb aastast 1474. Esimene teadekäsitööliste ehk Väikegildist on alles rohkem kui sada aastat hilisemast ajast, s.o 13. veebruarist1588, kui rae protokolliraamatus leidub märge Väikegildi kogunemise kohta (ein versamblung14061407140814091410141114121413Erbebücher der Stadt Riga 1384–1579. Bearb. von J. G. L. Napiersky. Riga 1888, lk 257–258, nr 718.EAA, f. 5100 (Pärnu Suurgild), n. 1, s. 6: Bescheide des Pernauschen Rats und des Vogteigerichts, l. 1.EAA, 711, l. 345.PA, lk 179, nr 66.PA, lk 157, nr 8.PA, lk 238, nr 189.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 250.TLA, B. D. 5 I, l. 14.157