Download (4Mb) - E-Ait

on rootsi kaplani Martin Aschenause 1618. aastal tehtud inventuuri käigus valminud käsikiri,milles ta loetleb ja kirjeldab Nikolai kirikus leidunud ja tänaseks hävinud hauaplaate. 1670Uus-Pärnu keskaegsete kirikute ajaloost on Heinrich Laakmann kirjutanud 1923. aastalavaldatud sisuka artikli, mis ammendas praktiliselt kogu linna kirikute kohta kirjalikesallikates olemasoleva faktilise materjali. 1671 Tema 1956. aastal ilmunud uurimus Pärnu ajaloostorduajal lisab uut peamiselt reformatsiooni sündmuste käsitlusse. 1672 Tänu AldurVungile on tänaseks päevaks kirjutatud sisuliselt uus peatükk Pärnu ajalukku – Uus-Pärnu kuipalverännakute sihtpunkt. 1673 Oma uurimusse kaasab Aldur Vunk lisaks kirjalikele teadetelearheoloogilise leiuainese.7.1. KIRIKLIKUD JA KULTUSLIKUD OLUD ENNEREFORMATSIOONISÜNDMUSIKirikuid ja kabeleid oli Uus-Pärnus seespool linnamüüri kolm: Nikolai, Gertrudi ja Pühavaimukirik, ja väljaspool samuti kolm: Maarja-Magdaleena ja Johannese kirik ning Anna kabel.Kloostreid Uus-Pärnus ei olnud. Tõsi küll, 16. sajandi algul oli dominiiklastel 1674 ja/võifrantsisklastel 1675 kange tahtmine Uus-Pärnusse oma konventi rajada, kuid rae ja kodanikevastuseisu tõttu jäi see plaan teostamata. Keskajal kuulus Uus-Pärnu Tartu piiskopi diötseesi,s.o tema vaimuliku võimu alla. Tegelikult oli side Tartu piiskopiga üsna nõrk, ordu kohalolek japrevaleerimine oli selgelt tuntav ka linna kiriklikus ja kultuslikus elus. Peaaegu ainus osutusTartu piiskopi suunas on, et sealt käidi Uus-Pärnusse püha õli toomas. Nikolai kiriku raamatuteatel määrati püha õli järele saadetavale mehele tasuks 6 veeringut ja paar saapaid. Lisaks antitalle kaasa kukkur 4 killingiga, mis pidi minema isikule, kes Tartus õli üle annab. Veel sai meeskaks killingit, et osta küünlaid, mida reisil olles öösel püha õli ees põletada. 16767.1.1. Vaimulikud ja nende teenistusLinnakogukonna kultuslikku elu juhtisid vaimulikud: kirikhärra, kaplan ja vikaarid. Onteadmata, kui palju vaimulikke kokku teenis linnas. Uus-Pärnu kogudusekiriku peavaimulik ehkkirikhärra (kirckher) oli ordu ametisse seatud Nikolai kiriku preester, kes tavaliselt oli ordupreestervend. Ordupreester ise viibis diplomaatiliste kohustuste vms tõttu harva kohapeal, 1677nii lasus igapäevane teenistus ja hingehoiutöö kaplanil (cappellaen), keda ordupreester pidasülal. 1678 Enne reformatsiooni teenis Nikolai kirikus kuus vikaari (seß viccarii). 1679 Erinevaltkaplanist ei olnud vikaarid tingimata preestrid, vaimuliku pühitsuseta vikaaridel puudus õigusjagada sakramente. Veel olid kiriku juures ametis mitmesugused kirikuteenrid: köster, orelimängija,kellamehed; jumalateenistustel osales ka kooliõpetaja. Teiste Uus-Pärnu kirikute kohtanii konkreetne informatsioon puudub. Pole välistatud, et Nikolai kiriku vikaarid teenisid kamõnes teises Uus-Pärnu kirikus. Gertrudi kirikus oli enne 1526. aastat Johann Duchel1670167116721673167416751676167716781679Kungliga biblioteket, Stockholm: Handskrift Fb9: Liber Collectaneus.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchenwesen, lk 124–148.Vt Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau.Vunk, Ristisõjad ja palverännakud Eestis; Vunk, Jeesus läks maale kõndimaie.PA, lk 305, nr 3.PA, lk 123, nr 9.PA, lk 121, nr 3.Vt Laakmann, Das mittelalterliche Kirchenwesen, lk 124–125. Hausmann, Beiträge zur Geschichte, lk 42.Dem cappellaen hylt dy kirckher in kosthe, … PA, lk 142.PA, lk 144.186