Download (4Mb) - E-Ait

kronoloogilises järjekorras, ilma süsteemsuseta. Just selliselt peeti näiteks Vana-Pärnus pärusraamatutveel 16. sajandi teisel poolel.Nii Lübecki õiguse kui ka Tallinna bursprake’de järgi olid kinnisvara pandi- ja müügitehingudkehtivad ainult siis, kui need sooritati rae ees. Tiina Kala arvab, et need võisid olla ka suulised:“Need on normatiivsed tekstid ega näita, kui oluliseks peeti tehingute kirjalikku fikseerimist.” 69115. sajandi teisest poolest pärit Uus-Pärnu bursprake nõuab aga sõnaselgelt, et kõik nimetatudtehingud peavad saama fikseeritud raeraamatusse, s.t kirjalikult. 692 Selles valguses muutubparatamatult küsitavaks, kas Tallinna bursprake’s peeti tõepoolest silmas ka tehingute suulistvormistamist rae ees.Bürgermeister Lynthem pani pärusraamatusse kirja ja fikseeris hetkeolukorra linnas, agasamuti, mida ta varasematest oludest teadis või kirjalikest dokumentidest ja kodanike käestteada sai. Mõnel puhul on näha, kuidas ta refereerib või tsiteerib dokumente, näiteks Maasilinnafoogti Tonnies Ouelackeri välja antud tunniskirja aastast 1525. 693 Samuti tsiteerib ta tema endaisikut puudutavate tehingute puhul dokumente, täpsemalt 1518., 1521. ja 1524. aasta raeprotokolle.Rae arhiiv oli hävinud 1524. aasta tulekahjus, kuid Lynthemi käsutuses pidid olemanimetatud protokollide koopiad või ärakirjad.Johann van Lynthem jättis oma sissekannete järel ruumi edaspidiste märkuste tarvis, aga alati eiolnud seda hilisemateks juurdekirjutusteks piisavalt palju, mistõttu kirjutaja jätkas pooleli jäänudsissekannet sealt, kus leidis raamatus vaba koha. See komplitseeris raamatu kasutamist ningtekitas pidevalt segadusi. 694 Nende lõpetamiseks otsustas raad seada sisse uue pärusraamatu.1543. aastal tegi selle suure töö ära Nicolaus Barenfeldt. Endine Nikolai kiriku raamat jäi edaspidipuhtalt rae märkmeraamatuks (denckelboeck). Raamatu n-ö ümbersünnist annavad teada Barenfeldtisulest pärinevad kaks pidulikku, mitut värvi tindiga tehtud sissekannet. 695Uut pärusraamatut kokku kirjutades ei teinud Nicolaus Barenfeldt ära ainult bürokraatlikustseisukohast eesrindliku töö, vaid luksuslik pärgamentlehtedega raamat on ka esteetiliselt kauniltvormistatud. Ordumeistri endine sekretär tõestas igati veenvalt oma vilumust ja oskusi kirjatöödes.Barenfeldt jätkas Lynthemi kasutatud süsteemi, s.t iga krundi kohta käivat sissekanneton alustatud uuelt lehelt, millel on kronoloogilises järjestuses ära märgitud kõik antud krundigateostatud tehingud. Sellist raamatut oli asjaajamisel lihtne ja mugav kasutada. 1543. aasta pärusraamatukoostamisel kasutas Barenfeldt allikana Lynthemi sisse seatud pärusraamatut, fikseerishetkeolukorra linnas ning üksikutel juhtudel kasutas ta teisi kirjalikke allikaid. Lynthemi tekstijärgib Barenfeldt korrektselt, lubades endale aeg-ajalt siiski mõningaid vabadusi ja täiendusi.Näiteks Lynthemi kohta käivat raeprotokolli aastast 1518 ümber kirjutades lisab ta omalt pooltteksti “lääniõiguse alusel” (na lehengudes rechte). 696 1523/24. aasta raeprotokolli edastamiselteeb ta jällegi omapoolse täienduse: “maa tava järgi” (nach landes gewonheit). 697 Need onväikesed edevad vihjed tema juriidilisele haridusele. Barenfeldt kasutas ka kaupmeestekompanii arhiivi, sest näiteks 1488. aasta tulekahju, milles kompanii maja maha põles, mainibainult tema, linnaraamatus pole sellest kordagi juttu. Niisamuti kirjeldab ainult tema nnWidenhouede maja saatust: liikumist ühe orduhärra käest teise kätte pärast Tylemannus691692693694695696697Kala, Linnakirjutaja Johannes tor Hove ja hiliskeskaegse Tallinna asjaajamine, lk 118.PA, lk 343, §5: … dat nemandt schall vorkopen ofte vorpenden sine husse, erve ofte garden buten enesrades wetenschup, des rades boeck sull vor ghan.PA, lk 158–159, nr 16.Vt PA, lk 153: ock sin de saken in dissem boecke vele tho swinde durch ein andern geschreven.Vt PA, lk 153: Anno 1543 is dith boeck vor des ers(amen) rades denkellboeck thobruckendeangenommen, …PA, lk 304, nr 1.PA, lk 305, nr 2.83