13.07.2015 Views

Download (4Mb) - E-Ait

Download (4Mb) - E-Ait

Download (4Mb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Lynthemi surmast oli möödas kaks aastat. 923 Samasuguseid näiteid võib tuua veelgi. RaehärraPeter Wyckbolthi maja põles 1524. aasta tulekahjus maha, kuid alles 1532. aastal müüs lõpukstema vend Pawel, Viljandi kodanik, selle põlenud maja bürgermeister Lynthemile. 924 Rääkimataveel tõsiasjast, et Peteri surmast (†1508?) oli selleks ajaks möödas juba ligi veerand sajandit.Tallinna kaupmees Hynrick van Essen laenas Tonnies Laerilt 130 marka. 1529. aastal kaebasLaer Tallinna raele, et talle on nelja aasta jooksul vaid korra lubatud protsenti makstud. 925 IsegiUus-Pärnu raad ei olnud agaram võlgade sissenõudja. 1541. aastal nentis raad, et juba 14 aastaton Euwoldt Budde ja tema pärijad raele 20 marka võlgu. 926 Võlgade tagasinõudmisel ilmutasidkaupmehed lausa üllatavat stoilisust ja pikameelsust. Näiteks tuli 1592. aastal Uus-Pärnu raeette Heinrich von Volkenbergk, et nõuda Conradt Vitingkhoffi pärijate nimel sisse Euert Duckervanemale kunagi laenatud mõni tuhat Riia marka. 927 Euert Ducker oli selleks ajaks juba peaaegu30 aastat surnud, nii jäid tema võlad pärijate klaarida. Samas võib kaupmeeste rahulikkusuhtumist mõista, sest võlg ehk võlanõue ei aegunud ning võlakirju sai ka pärandada. WalterStark väidab veel, et hansakaubanduse krediidisüsteemile olid üleüldiselt iseloomulikud pigempaindlikud kui ranged maksetähtajad. 928Sadamalinnana ulatusid Uus-Pärnu kontaktid kaugele väljapoole Liivimaad. Aprilli keskpaigastnovembrini, kui kestis navigatsioonihooaeg, 929 võttis Uus-Pärnu sadam vastu Lääne-Hansa jaLiivimaa linnadest tulnud laevu. 16. sajandi andmete põhjal külastasid Uus-Pärnu sadamat mituttüüpi laevad: suured merelaevad (groth merßenn schip), 930 jahid, kuutad (schutte), 931bordinge’d 932 , kreyger’id jm. Kui palju laevu ühe hooaja jooksul sadamast läbi sõitis, on võimatuöelda. Tallinnas kõikus see arv 15. sajandil 10–50 laevani aastas; 1531. a külastas Tallinna69 laeva ning 1545. a koguni 100 laeva. 933 Ajavahemikus 1492–1496 saabus Lübeckisse Uus-Pärnust 21 laeva (Riiast 93, Tallinnast 75). 934 15. sajandi lõpul saabus Uus-Pärnusse Lübeckist1–4 laeva ja lahkus Lübeckisse 4–7 laeva aastas. Seejuures oli Lübeck küll Uus-Pärnu tähtsaim,kuid kaugeltki mitte ainus kaubanduspartner. Uus-Pärnu raad väitis 1546. aastal, et kui Tallinnakülastas 40, siis Uus-Pärnut kõigest 5–6 laeva. 935 Rae kaebusest tuleb aru saada, varasemal ajaloli Uus-Pärnut külastanud laevade arv märkimisväärselt suurem. Mitu Lääne-Euroopast tulnudlaeva, mis Uus-Pärnu sadamas peatusid, siirdusid veel edasi Tallinna, s.t Uus-Pärnu polnudnende reisi lõpp-punkt. Uus-Pärnu sadamast purjetati ka Liivimaa teistesse sadamatesse – Riiga,Haapsallu, Tallinna ja Narva. Pärnu jõesadam võimaldas randuda vaid väikestel laevadel,suured pidid jääma reidile ning ootama kaubalaadungi paatidesse lossimist. 1558. aastal trükitud“Läänemere kaardi” (1543) seletuses leidub Pärnusse purjetamise kurss. 936 Selle on kirjapannud hollandlane Cornelis Anthonisz. Tema järgi tuli Pärnusse purjetada Ruhnu saare tagant.923924925926927928929930931932933934935936PA, lk 220, nr 148.PA, lk 165, nr 31.TLA, B. D. 5 I b, l. 31.Lisaks oli 42 marka võlgu 14 aasta jooksul vähem makstud üüri eest, vt PA, lk 175, nr 53.EAA, 711, l. 87p.Walter Stark. Über Handelstechniken auf dem Brügger Markt um die Wende vom 14. zum 15. Jahrhundert.— Hansekaufleute in Brügge. Teil 4. Nils Jörn, Werner Paravicini, Horst Wernicke, Hg. Frankfurtam Main 2000, lk 102.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 166.Võimalik, et siin on mõeldud suuri hansakogesid, mis mahutasid 90–100 sälitist, vt Paul Heinsius. Das Schiffder Hansischen Frühzeit. Köln, Wien 1986, lk 244.Kuutad olid 15–20-tonnise kandevõimega paadid, mis olid kõlblikud ka väiksemateks sõitudeksLäänemerel, vt Kivimäe, Tallinn ja Hansa, lk 381.PA, lk 292, nr 29: Item gegeven deme schipper, de na deme bordinge reisede xx mr, dyt gelt her Johanvan Linten gesant.Tallinna ajalugu, lk 107.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 166.Niitemaa, Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte, lk 167.Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 63.108

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!