13.07.2015 Views

Download (4Mb) - E-Ait

Download (4Mb) - E-Ait

Download (4Mb) - E-Ait

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

kuuluvaid kuritegusid. Ainult komtuuril oli õigus sellisel puhul kohut mõista. 781 Ordule kuuluslinna lähedal asunud hukkamispaik.Õigusemõistjate käsutuses oli Uus-Pärnus mitu ruumi: kohtutuba, raekoja saal ning linnavangla.Vanglana oli kasutusel üks linnatorn – Punane torn (vangenthorne, bodelie). Keskajalrakendati vabadusekaotust trahvivahendina üldiselt harva. Vangimaja oli linnale siiski vajalik,seal hoiti süüdistatavaid kuni kohtumõistmiseni ning korraldati piinamisega ülekuulamisi. Uus-Pärnu vanglas veetsid sisutuid tunde nii süütamises süüdistatud Vana-Pärnu kirikhärra JohannDroste, võlausaldajate eest pagenud köiepunuja Hanns, joomahulluses linnas märatsenudHaapsalu toomhärra õepoeg Jurgen Wendt jt. 782 Vanglat kasutati Uus-Pärnus kurjategijatekinnipidamiseks vististi küllalt harva. Igatahes ei kuulunud tugeva vangimaja omamine linnaprioriteetide hulka. Nii nähtub Uus-Pärnu rae kirjast Tallinna raele 1545. aastal, et vangla olilausa lagunemas. 783 16. sajandi lõpu protokolliraamatu andmeil toimusid hukkamised mõõgaläbi linna sees – turuplatsil. Vastavalt oma aja arusaamistele ja väärtustele karistati kurjategijaidavalikult, õpetuseks ja hoiatuseks teistele.Kohtupidamise protseduuri pani paika Riia õigus. Peale õigusnormide on olulise tähtsusega kan-ö õiguspraktikat kajastavad allikad, mida Uus-Pärnust on 16. sajandi esimesest poolestsäilinud väga vähe. Igas asjas kuulas foogt või raad üle tunnistajad. Neilt võeti valevande(meineid) vältimiseks nn corperliche eid. Rae 16. sajandi lõpu protokolliraamatu järgi pidi igatunnistaja andma vande väljasirutatud käsivarre ja üles tõstetud sõrmedega. 784 Eeldatavasti eiolnud kohtupidamist saatvates tseremooniates ja rituaalides Uus-Pärnus sisulisi erinevusi Liivimaasõja eelsel ega järgsel ajal. Keskajast tuntud tava oli rahutõotuse andmine pärast vangistust.Uus-Pärnu rae protokolliraamatusse on üles kirjutatud selle tekst, selle järgi pidi vangisistunu“väljasirutatud käsivarre ja üles tõstetud sõrmedega” vanduma, et tal ei ole vaenu omavangistajate vastu. 785 Ülekuulamisel võidi kasutada piinamist (tortur). Kriminaalkuritegudekorral tegi vajadusel kohtumeditsiinilist ekspertiisi kohalik habemeajaja-arst. 786 Kodanikudkasutasid kohtus advokaatide abi, nendeks olid nähtavasti õigusteadust tudeerinud või muiduasjatundlikud kodanikud. Näiteks 1505. aastal määrasid Uus-Pärnu kodanikud, Tallinnakodaniku Merten Molleri võlausaldajad, raehärra Tonnies van Laeri oma advokaadiks. 787Vaadeldavast ajaperioodist ei ole Uus-Pärnu rae kohtuprotokolle säilinud. Olemasolevatefragmentide põhjal koosneb Uus-Pärnu 16. sajandi esimese poole kriminaalkroonika ülekaalukaltsüütamistest. 1524. aasta 26. augustil tulekahju põhjustanud toatüdruk ja teenijamõisteti tulesurma. Sama saatus tabas 1533. aasta 28. mail süütamises süüdistatud habemeajajaselli ja teenijat (või lõbutüdrukut?). Johann Renneri teateil põletati 26. augustil 1559 Pärnus13-aastane tüdruk, kes tahtis linna põlema süüdata. Talupoeg, kes ta selleks ära oli ostnud, saadika kätte ja põletati. 788 Richard Hausmann on juhtinud tähelepanu, et õigupoolest on Riia õiguse781782783784785786787788PA, lk 20, nr 3: … doch in disser wise, dat se unse lude vor geltschult in der vorgeschreven stat Embecke,de nu Pernow het, nicht bosatten sollen, noch in benden gefangen holden, id en si, dat se de erstenvorclagen vor eren heren. Item gebrocke in hand und hals, de in der vorgeschreven stad geschen, sollende vorgenenten burgere nicht richten, sunder de kumptur.TLA, B. D. 5 I b, l. 34.Raad väidab 1545, et linnas olnud tulekahju tõttu on vangla armetus olukorras. Samas pole teada, et pärast1533. aastat oleks linnas veel põlenguid olnud.EAA, 711, l. 202: … bey seinem corperlichen eide, den er zue Godt den almechtigen, midt ausgestrecktemarmn und auffgerichtedenn fingeren geschworenn …EAA, 711, l. 222.EAA, 711, l. 155.UB II-2 lk 615, nr 791, vt ka lk 579, nr 747.Johann Renner’s Livländische Historien, lk 251.93

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!