Download (4Mb) - E-Ait

ees Riia tava järgi ette kodanikumäärused ehk bursprake ning hüüdis tulevaste raeliikmetenimed avalikult maha. 606 Paar nädalat hiljem andsid uued raehärrad “väljasirutatud sõrmedegaja jalast võetud kingadega” ametivande. 607 Järgmisel päeval pärast vande andmist jaotati raehärradevahel ära raeametid. Küsimus on: kas samamoodi toimusid raevalimised juba keskajal?Võrreldes Saksa linnade rae valimisrituaalidega torkab silma, et keskajal eelnes missa uute raeliikmetevalimisele, selle kaudu otsiti Püha Vaimu ja pühakute abi ning juhatust n-ö õigetevalimiste läbiviimiseks. 608 Uus-Pärnu protseduur nägi ette ühist jumalateenistuse külastamistalles pärast valimisi. Seda võib käsitada kui tänujumalateenistust õnnestunud valimiste eest. Onenam kui tõenäoline, et tegu oli reformatsioonijärgselt, ilmalikustumisprotsessi tulemuseltoimunud muudatusega. Sakraalse pühitsuse saamine raevalimistele ei olnud uue ideoloogiapuhul enam oluline. Uute raeliikmete ametivande andmise viis Uus-Pärnus aga lubab arvata, ettegu oli juba keskajast pärit rituaaliga.Uus-Pärnu raad koosnes kahest bürgermeistrist ja kuuest raehärrast. Kaheksaliikmelisena püsisraad kuni 1889. aastani. 609 Raehärrade arv ei pruukinud alati täis olla, see oli levinud nähtus.Mõnevõrra üllatavam on, et vähemalt ühel ajaperioodil oli Uus-Pärnus ametis isegi rohkem raehärrasidkui traditsiooniline kaheksa. Nimelt valiti 1529. aastal raadi Peter Helwich, HinrichGruether ja Johann Krabbe. Samal ajal olid eelmisest koosseisust veel elus ja tegevad Johannvan Lynthem, Luder Klanth, Lammert Kallenberch, Diderich Boese, Berndt Stolterkamp jaMelcher Bomgarden. 610 Kõik raehärrad kandsid austavat tiitlit “härra”, kirjalikes dokumentideskasutatakse nende kohta väljendeid “auväärne” (ehrbar, ehrsam), “ettenägelik” (vorsichtige).Evamaria Engeli väitel välistas see tolleaegse kõnepruugi järgi, et tavakodanikud, eeskätt käsitöölised,saaksid koha raepingis. 6113.1.2. RaeametidRaeametitest oli Uus-Pärnus 16. sajandi esimesel poolel esindatud peale bürgermeistri veel kaksarvehärrat ja linnafoogt (vt lisa nr 3). Riia õiguse 1300. aasta statuutide järgi pidigi raadikuuluma 2 bürgermeistrit, 2 arvehärrat ja foogt. 612 Kuigi raehärrade arv püsis mitme sajandivältel muutumatuna, toimus siiski areng raeametite suurema diferentseerimise suunas. Näiteks1590. aastal jagati Uus-Pärnu raes juba järgmisi raeameteid: bürgermeister, kohtufoogt, alamfoogt,ehitushärra, 2 arve- ja trahvihärrat, raesekretär (üks raehärra, kellel polnud ametit). 613Pole siiski andmeid, et uusi ametiposte oleks Uus-Pärnu raadi sisse seatud enne Liivimaa sõda.Ainult bürgermeistrid valiti nende eluajaks, teised ametid jagati jälle uuesti ümber. Väärib äramärkimist,et see reegel ei kehtinud kõigis Liivimaa väikelinnades. Nimelt on Vana-Pärnustteada, et üks sealne bürgermeister oli hiljem ametis raehärrana ning teine foogtina. 614 Järelikultpolnudki bürgermeistri amet seal eluaegne.606607608609610611612613614EAA, 711, l. 149p.EAA, 711, l. 62: … vnd haben also mith aufgerecketen fingeren vnd außgezogenen schuen, den raths eidtabgelegt.Vt Dietrich W. Poeck. Zahl, Tag und Stuhl, lk 222–224, 229.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 133.Üheksa raehärrat võis olla raes ka pärast 1541. aasta raevalimisi, kui raehärraks said NicolausBarenfeldt, Joachim Klemroggen, Johann v. Acken, Diderich Muntz. Rae eelnevast koosseisust olidelus Johann v. Lynthem, Luder Klanth, Johann Krabbe, Peter Helwig ja vististi ka Hinrich Gruether,kelle surma aasta on ebaselge: 1543?.Engel, Die deutsche Stadt, lk 56.QRS, lk 140 § 2, lk 141 § 2.EAA, 711, l. 62p.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 99.72