Download (4Mb) - E-Ait

Kuulide valamiseks oli aasta varem varutud 3 laevanaela (u 490 kg) seatina. 723 Rae arveraamatujärgi maksti 1524/25. aastal esimest korda, aga alates 1540. aastast regulaarselt palka suurtükimeistrile.724 1556. aastal Uus-Pärnus läbi viidud relvastuse ülevaatuse tulemusena selgus, etlinnal (ja ordulossil?) oli 107 suurt ja väikest suurtükki, nii ratastel kui ka ratasteta, ½ lasti püssirohtuja 2 laevanaela (u 330 kg) seatina. 725 Rae arvete järgi oli linnal 1556. a ka üks suurtükipaat.726 Pole teada, kui hästi olid relvastatud teised Eesti ala väikelinnad, kuid suurtelinnadega võrreldes oli Uus-Pärnu relvastus absoluutarvudes muidugi tagasihoidlikum.Näiteks Tallinnas valati aastail 1515–1543 linnale 72 suurtükki, Liivimaa sõja algusaastaiksoli aga linnal juba 240 suurtükki. 727 Uus-Pärnu linnamüüris polnud enne Uue torni valmimist1546. a ühtki suurtükkidelesobivat torni, rasketulirelvi sai kasutada avamaal ehk müüriesisel muldkindlustusel. Selleksvajati suurtükirattaid ja -aluseid. 1531. aastal osteti Uus-Pärnusse Danzigist (Gdańskist)50 marga eest 12 paari (tükki?) suurtükirattaid (-aluseid) (bossen rader). 728Finantse nõudis linnalt välissuhete pidamine: delegatsioonide reisid maapäevale jm, samutikülaliste vastuvõtt, komtuuri kostitamine jms. Uus-Pärnu saadikud käisid Liivimaa maapäeval:1520. a Volmaris, 1534. a Viljandis, nende reisikulude kohta paraku andmed puuduvad.1526. aastal käis raehärra Melcher Bomgarden nähtavasti rae ülesandel Tallinnas (tor teringena Reuall), tema reisikuludeks maksis raad 8 marka. 729 1529. aastal käis bürgermeister Lynthemlinna kirikukellade ja suurtükkide asjus Riias ja Tallinnas ning vaevalt et oma raha eest.1538. aastal sõitis ta jälle Riiga, orduhärrade Uus-Pärnule annetatud vilja asjus. 730 Kuidvõrreldes Liivimaa suurte linnadega olid väikelinnas need kulud kahtlemata tagasihoidlikud.Näiteks 1527. aastal Uus-Pärnus linnadepäeval käimine läks Tallinna raele maksma kopsakasumma: 92 marka ja 1 killingi; kusjuures delegatsioon ei olnud kuigi suur, kaks raehärrat koosraesekretäriga (ning küllap ka nende sulased). 731 Ennekõike märkimisväärse poliitilisemõjuvõimu puudumine võttis Uus-Pärnult ära vajaduse tihedaks ja kulukaks diplomaatilisekssuhtluseks nii Liivimaal kui ka väljaspool seda.3.3.2. SissetulekudUus-Pärnu rae tuludest on teada oluliselt vähem, kuivõrd raearved nende kohta teavet peaaeguüldse ei sisalda. Kõige informatiivsemad on sellest seisukohast bürgermeister Lynthemimälestused ning Uus-Pärnu 1543. aasta pärusraamat. Olulise vahejoone võib tõmmata linnasissetulekute vahele enne ja pärast kirikuvarade sekulariseerimist aastal 1525. Pärast 1513. aastatulekahju olid Uus-Pärnu rae finantsid täielikus madalseisus. 1519. aastal väitsid arvehärrad, etlinnakassas oli 1517. aastal, kui Lammert Oledendorp selle neile üle andis, vaid üks katkinePhilipp’i kulden, 1 Horn’i kulden ja 1 Emder’i (Emdeni) kulden. 732 Millalgi enne 1525. aastat olilinnakassas 43 marka. 733 Lynthem väidab oma mälestustes, et enne 1525. aastat laekus linna-723724725726727728729730731732733PA, lk 280, nr 1. Seatinast valati enamasti püssikuule, vt Ain Mäesalu. Haruldased relvad Haapsalupiiskopilinnuses. — Läänemaa Muuseumi Toimetised I. Haapsalu 1997, lk 68.PA, lk 280, nr 1. Vt ka ptk V.SRA, Livonica I: 17, 14.06.1556.PA, lk 290, nr 26.Leida Anting. Tallinna tulirelvameistrid ja relvad XIV–XVI sajandil. Tallinn 1967, lk 19.PA, lk 286, nr 10, lk 340.PA, lk 281, nr 3.PA, lk 292, nr 29.TLA, f. 230, n. 1, s. A. d. 32: Städtische Kämmerei-Rechnungen 1507–1533, l. 217.PA, lk 139. Hilisem juurdekirjutus teatab, et need rahad olid linnakassas endiselt alles (Dy selben legennoch vorhanden.).PA, lk 140.87