Download (4Mb) - E-Ait

majandusliku kindlustatuse saavutamine, mis oli iseseisva majapidamise rajamise tähtis eeldus,nõudis vähemalt linnakodanikkonna ülemkihtides järjest rohkem aega. 1452 Katherine A. Lynchjuhib veel tähelepanu, et meeste abiellumisiga oli otseses sõltuvuses sellest, kas elati maal võilinnas. Viimases oli see tunduvalt kõrgem. 1453 Linnasiseselt võis meeste abiellumisiga mõjutadaehk ka sotsiaalne seisus, pidades silmas, et ülikooliõpingud, mis lükkasid noormeeste abielluastumist edasi, olid taskukohased peamiselt vaid kaupmeeste võsukestele.John Hajnal sõnastab oma uurimuses 16. sajandi Euroopa abielu kaks tähtsamat tunnusjoont:esiteks, suhteliselt kõrge abiellumisiga nii naistel (23–24 a) kui ka meestel (26 ja üle selle),ning suhteliselt suur protsent vallalisi inimesi (10–15%), s.t neid, kes mitte kunagi ei abiellunud.1454 Mis abiellumisiga puudutab, siis sobivad Uus-Pärnu andmed sellesse pilti peaaegulaitmatult. Vallaliste inimeste osakaalu linnaelanike hulgas on aga täiesti võimatuhinnata. Niisamuti ei ole midagi lähemalt teada linna alamkihtide abielutavadest.6.1.2. KaasavaraAbielu oli tehing kahe mehe vahel ning kaasavaral (medegaebe; medegave; bruthschatte;prautschatz) 1455 oli selles tehingus väga oluline roll. Kaasavaratul naisel oli üldiselt vähe väljavaateidmehele saada. Just kaasavara pani aluse noorpaari iseseisvale majapidamisele. Mõistagiootas peig abielludes, et kaasavara oleks vastavuses pruudi pere sotsiaalse staatusega. 1456 Uus-Pärnu linnaraamat pakub mitmesuguseid andmeid naiste ja neidude kaasavara kohta. Vähemaltlinna jõukate kodanike puhul oli selleks sageli kinnisvara. Raehärra Nicolaus Bergeri tütar tõiabiellu Peter Helwichiga kaasa kivist elumaja, puuviljaaia, aiaga sauna (stoven garden) jakõrtsitoaga aia (kroch huß myt eynen garden). 1457 Kullassepp Johann Scharbow’ tütar Gertke saikaasavaraks kivist elumaja Kitsal tänaval, samuti kõrtsi ja kapsaaia väljaspool linna. 14581529. aastal sai gildivanem Dam van dem Bramilt tema tütrega naitunud Johan Nortorp majaPikal ning kapsaaia Karja tänaval. 1459 Bürgermeister Johann van Lynthem andis tütar Gretkenilekaasavaraks Punase torni juures ühe platsi (stede) ja vahvärkkõrtsi “vangimaja juures (na derbodelye) saksa vaestemaja vastas üle tänava”. 1460 Margareta Kallenberch sai 1565. a WarnerBartschereriga abielludes kaasavaraks kivimaja väiksel Jõe tänaval ja kõrtsi linnusekomtuuritalli juures. 1461 Kirikhärra Johann Duchel andis oma õetütrele kaasavaraks kõrtsitoa ja platsilinnas elumaja ehitamiseks. 1462 Pagar Herman Timan eraldas pottsepp Andres Smethiganaitunud tütrele kaasavaraks osa oma maja õuest (ere halve gehoffte) elumaja ehitamiseks. 1463145214531454145514561457145814591460146114621463Hans K. Schulze. Grundstrukturen der Verfassung im Mittelalter. Bd. 2. Stuttgart, Berlin, Köln 2000, lk 26.Lynch, Individuals, Families, and Communitis in Europe, lk 45.John Hajnal. European Marrige Patterns in Perspective. — Population in History: Essays in HistoricalDemography. David Victor Glass and D. E. C. Eversley, Eds. Chicago 1965, lk 101–143.Roswitha Rogge eristab vastavalt tähendusele kolme mõistet: Mitgift on ühine mõiste finantsilistele jamateriaalsetele annetustele, mida abielupaar sai oma perekonnalt abiellu kaasa. Aussteuer tähistab pruutpaarileantud majapidamisriistu ja isiklikke asju. Sularahas ja rentides olev kapital, mis abiellujad kaasa said, oliBrautschatz, vt Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 55. Aussteuer’i mõistet Uus-Pärnu allikates eiesine, kuid kindlasti ei puudunud sealgi komme anda pruutpaarile kaasa majapidamisriistu jms.Schulze, Grundstrukturen der Verfassung im Mittelalter, lk 31.PA, lk 178, nr 61.PA, lk 168, nr 40.PA, lk 170, nr 45.PA, lk 172, nr 49, lk 337, nr 107.PA, lk 325, nr 63, lk 334, nr 337.PA, lk 195, nr 94.PA, lk 222, nr 152; lk 328–329, nr 69.163