Download (4Mb) - E-Ait

teine asi konkreetselt maksis. Raekojas mitmesugustes laegastes ja kukrutes hoitud raha javäärisasjadega rehkendamise püüdlik edasiandmine arveraamatus on kohati koomiliseltkohmaks. 1526. aasta aprillis tehtud sissekande järgi võttis raad linase kukru 198 margastja 12 killingist 140 marka 12 killingit. Nii jäi linasesse kukrusse alles 58 marka, aga samasugusessesinisesse kukrusse 21 marga väärtuses väärisasju ja 1 Gelderni kulden. 705Tulekahjude põhjustatud laose likvideerimisel pühendus raad eelkõige linna kaitserajatistetaastamisele ja kaasajastamisele. Linna sees suudeti vähem korda saata ning seal otsiti abin-ö erakapitalilt. 1544. aasta lõpul sõlmis raad kokkuleppe bürgermeistrite Johann vanLynthemi, Nicolaus Barenfeldti ning linnafoogt Luder Klanthiga, kes võtsid kohustuseksehitada oma kulu ja kirjadega tühjale platsile turuväljaku lähedal keldritega kivihooned. Kõikkulud pidid nad üles märkima, et raad saaks need hiljem hüvitada. Lynthemi ait läks maksma496½ marka 12 killingit, Barenfeldtil aga 478 marka 3 killingit ning Klanthil 477 marka. 706Kokku maksid kolm aita u linna keskmise aastakulu. Raad võis võla tagasi maksta nii rahaskui ka muus laenajale meelepärases. Näiteks noor Johann van Lynthem sai 10 lasti lubjaloovutamise eest poekoha turuplatsil (ahnn der boden stede ahm marckede). 707 Mitte ainultlinna kaupmehed, vaid ka orduhärrad andsid linnale laenu ja tegid annetusi.Üks kahtlemata oluline küsimus on, kuidas otsustati raha kulutamine ehk kuidas pandi paikan-ö linna prioriteedid. Kõige tähtsam otsustaja oli kahtlemata raad ise, kuid oli veel teisijõudusid, kes oma sõna sekka ütlesid. Esiteks muidugi maahärra, kes võis kohustada linna ühtvõi teist kulutust tegema. 708 Linna finantside jagamisel aga oli oma sõna kaasa ütelda ka kogukonnalning “meie vanematel”. Keda nende all mõeldi, sellest annab aimu Uus-Pärnu Suurgildi1588. aasta skraa. Põhikiri määrab, et peale gildivanema tuleb valida neli vanemat, kes koosoldermanniga lähevad raekotta, kui raad laseb kutsuda; vajadusel pidi kohale minema koguvennaskond. 709 “Meie vanemate korraldusel ja käsul” (na bovell unde gehete unser oldesten)maksis raad 1526. aastal jutlustajale ja kirikuteenritele töötasu. 710 1527. aastal maksti vanematekorraldusel Diderich Mestackele 41 marka. 711 Kogukond (der gantzen gemeyne alhyr) oli rae jaordukomtuuri kõrval üks osapooli, kes leppis omavahel kokku kirikuõpetaja Hinrik Hane töötasusuuruse küsimuses. 712 Kogukonnalt otsis raad tuge ka linna kasuks laekuvate maksudetõstmisel. Nimelt kehtestati 1538. a soolaaktsiis rae ja kogukonna ühisel nõul. 7133.3.1. VäljaminekudSäilinud raearvete põhjal saab välja tuua prioriteedid, millele linnavalitsus esmajärjekorras linnaraha kulutas. Üks valdkond, mis nõudis regulaarselt väljaminekuid, oli palgad mitmesugusteleametimeestele ja raeteenritele. Kui suure osa rae väljaminekutest need enda alla võtsid, on raskehinnata. Tallinnas moodustasid 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul palgakulud 19,8% ning käsitöölistetöötasu 1,3% linna väljaminekutest. 714 Uus-Pärnus maksti 1546. a koolmeistrile ja oreli-705706707708709710711712713714PA, lk 292, nr 29.PA, lk 201, nr 105; lk 306, nr 6.PA, lk 285, nr 9.Vt ptk 2.2.EAA, f. 5100, n. 1, s. 92, l. 3p Es sollen auch nebenst dem alterman 4 eltesten gekoren werden, die sollenmidt dem alterman zu rathause ghen, wen sie ein ehrbar rath fordren last, doch wen es notigk sollen diegantze bruderschafte mitgehen.PA, lk 292, nr 29.PA, lk 293, nr 30. Vt ka PA, lk 175, nr 54.PA, lk 198, nr 83.PA, lk 142: … synt wyr semptlickkenn myth der gemeyne overeyn gekommen …Kotter, Tallinna rae finantsid 15. sajandil, lk 78.85