Download (4Mb) - E-Ait

esindada. Kaubasell ajas oma peremehe äriasju ka väljaspool Liivimaad. Sellid palka ei saanud,neil olid kaupmehe majas prii kost ja rõivad. Neile jagati regulaarselt väikseid summasid(osa kasumist) või loovutas kaupmees suurema summa, et sell saaks alustada iseseisvat äri. Uus-Pärnu kaupmees Hans Stockfisch oli Herman van Hoeuelli juures kaubaselliks (alse he eingeselle im huse gewesen). Ta sai oma peremehelt 200 marka laenuks (tho wedderlegginge nakopmans gebruck entvangen), et alustada oma äri. 970 Kuid varase uusaja algul oli Uus-Pärnusüha rohkem kaupmehi, kes ei olnud vanal traditsioonilisel moel ennast kaupmehena sisseseadnud, s.t algkapitali olid nad omandanud teisel viisil. Mitu Uus-Pärnu suurkaupmeest olieelnevalt olnud ametis kas ordu või Saare-Lääne piiskopi juures ning teeninud seal ärialustamiseks vajaliku algkapitali, ühtlasi loonud vajalikke sidemeid. Näiteks gildivanem Damvan der Bram oli Audru mõisavalitseja 1522–1526, Joachim Klemroggen oli samas ametis1531, Euert Ducker oli 1552–1553 Lihula nunnakloostri foogt. Stephanus Vetter oli Saare-Lääne piiskopi venna Christoffer van Monchhauseni sekretär ja täievoliline esindaja. Tasuksteenistuse eest kinkis Christoffer talle 1549. a kinnisvara Uus-Pärnus. (Ordu teenistuses olnudUus-Pärnu kaupmeestest oli lähemalt juttu peatükis 2.5.)Reisimine oli kaupmehe elu üks tähtsaid komponente. Kuigi hiliskesk- ja varasel uusajal saikaupmees ka oma kontorist palju asju aetud, ei kadunud vajadus kaubareiside järele. Reisidviisid nii Liivimaa eri paikadesse kui ka Liivimaalt väljapoole. Algajate kaupmeeste üks äritegemiseviis oligi maal ringirändamine: ühelt kirikulaadalt teisele, külast külla. Uus-Pärnu kaupmeestekaubareiside kohta on leida väga vähe informatsiooni. 1517. aasta kirjas Tallinna raelemainib Pärnu komtuur Kersten Pilli Liivimaalt eemalviibimist, mida võib pidada kaubareisilkäimiseks. 971 1537. aastal mainib Otto Uxkull bürgermeister Lynthemi viibimist Vigalas. 972Võimalik, et seegi oli kaubareis, arvestades, et Vigalast tuli Uus-Pärnusse lina ekspordiks.Hansakaupmeeste puhul olid sageli lähisugulased nende äripartnerid. 973 Koos BürgermeisterJohann van Lynthemiga tuli Uus-Pärnusse elama ka tema vend Johann van Lynthem noorem.Uus-Pärnusse asusid elama vennad Johann ja Hinrich van Acken. Raehärra Peter Wyckbolthivend oli Viljandi kaupmees ja raehärra, Dam van dem Brami vend oli Narvas raehärra. Kaskõigil nendel juhtudel olid vennad ka teineteise äripartnerid, pole paraku võimalik dokumentaalselttõestada, kuid see on üsna tõenäoline. Ainult vendade Lynthemite puhul on asikahtlane, sest nende suhted olid kohati väga teravad. 1537. aastal toimus nende vahel suuremarveteklaarimine, mis jõudis ka Uus-Pärnu linnaraamatusse. 974 Tegu oli bürgermeistri võlagavennale ning laimujuttudega, mida noor Johann ja tema lapsed levitasid bürgermeistri ja temapere kohta. Bürgermeister Johann van Lynthemi enamikust poegadest (Johann, Diderich,Hinrich, Aleff, Berndt) said samuti kaupmehed, kuid kas ja kuidas nende ja isa ärid olidseotud, selle kohta pole midagi teada. Isaga võrreldavat edu ei näi neist ükski saavutanudolevat, kuid see mulje võib tuleneda andmete puudusest. Bürgermeistri poeg Hinrich tegiarvestatavat sotsiaalset karjääri, saades 1550. a Uus-Pärnu raehärraks, kuid suri suurtesvõlgades. Vaieldamatult jõukad ja edasipüüdlikud olid kõik Lynthemi väimehed, kelle hulkakuulusid raehärrad Claus (Nicolaus) Zinte (Sinte), Heise Vegesack, Berndt Hessels ja JohannFollen ning ordu asekantsler Johann Vischer. Raehärra Johann Schuttel oli üks poeg ja nelitütart. Saatuse irooniana ei ole tema pojast, kellest pidanuks ju saama isa äri jätkaja ning kelolnuks eeldused teha linnas ka edukat sotsiaalset karjääri, õieti midagi teada. Seevastumängisid Schutte kaks lesestunud tütart (Klemmroggesche ja Klanthsche) Uus-Pärnus970971972973974PA, lk 249, nr 215.PA, lk 43, nr 10.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540), lk, 369, nr 930.Vt Mickwitz, Aus Revaler Handelsbücher, lk 11–25.PA, lk 193–194, nr 91.112